Inspektsiooni hinnangul pole mutnikuga püük Peipsil ressursisäästlik
31. oktoober 2019, 21:41
Keskkonnainspektsiooni hinnangul ei ole Peipsil põhjanoodaga püük keskkonnasõbralik ega ressursisäästlik, sest noodaga tõmmatakse välja ka koha, mille püüdmiseks enam kvooti ei ole, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Samas võib maaeluministri loal Peipsil põhjanoodaga ahvenat püüda aasta lõpuni.
Mutnikupüük tähendab, et nooda sisse satub peale ahvena tõenäoliselt ka koha ja alamõõdulisi kalu, mille kalurid peavad järve tagasi viskama. Mida rohkem kalu on noodas ja mida kauem on saak pinnal, seda suurem on võimalus, et kalad saavad vigastada.
Keskkonnainspektsiooni hinnangul hukkub ligi pool välja tõmmatud ja tagasi visatud kohast, mis jäävad kas veepinnale ulpima või kajakatele saagiks.
«Tegu on ikkagi väärtusliku ressursiga, väga hinnatud kalaga, tema hind võrreldes ahvenaga on oluliselt kõrgem. Iga surnud kala, mida ei saa tarbida, on loomulikult ka kaluri enda sissetuleku vähenemine,» selgitas inspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
Kase sõnul võib mutnikupüügi jätkumise lõpptulemus olla hukatuslik kohapopulatsioonile Peipsis.
Maaeluministeeriumi kinnitusel avati põhjanoodaga püük Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi hinnangutele tuginedes.
«Püügi avamine olukorras, kus meil peaks olema järves veel tugev kohapõlvkond 2016. aastast, aga järeltulevad põlved on nõrgad ehk siis püükides on ka vähe alamõõdulist kala, ei oleks teadlaste hinnangul samuti problemaatiline,» selgitas maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et järgmisel nädalal on plaan koos keskkonnainspektsiooni ja mereinstituudiga üle hinnata mutnikupüügi mõju.
«Järgmisel nädalal me vaatame andmed üle. Kui kaaspüügi määr osutub liiga suureks, kui koha hukkumine osutub liiga suureks ja teadlased seda kinnitavad ja teevad ettepaneku see püük sulgeda, siis on võimalus keskkonnaministril see püük kinni panna,» ütles Lamp.