Keskkonnaamet tegi teatavaks hundijahihooaja küttimismahu

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Küttimismahtu määrates võetakse aluseks keskkonnaagentuuri esitatud küttimisettepanekud ja keskkonnaameti kogutud andmed hundikahjustuste kohta.
Küttimismahtu määrates võetakse aluseks keskkonnaagentuuri esitatud küttimisettepanekud ja keskkonnaameti kogutud andmed hundikahjustuste kohta. Foto: Toomas Huik

Keskkonnaamet kinnitas homme algava hundijahihooaja esmaseks küttimismahuks 61 isendit. Pärnu–Rapla ohjamisalal tohib küttida kuus võsavillemit.

Veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärk on ohjata nende arvukust ja seeläbi vähendada kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Nagu varemgi suunatakse sel aastal jahti rohkemate kiskjakahjudega piirkondadesse. Samal ajal püütakse vähem häirida suuremate loodusmaastike soekarju. Selliselt ohjamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele.

“Hundil läheb Eestis hästi. Arvukus on kasvanud umbes 15 protsenti: kui mullu oli meil 20 pesakonda, siis tänavu 23 kuni 24. Küttimise struktuur ja maht lähtub eesmärgist tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobivate elupaikade vahel,” lausus keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Kahjustuste paremaks ohjamiseks korraldatakse hallivatimeeste küttimist juba teist aastat suurematel, sageli mitme maakonna piiresse jäävatel aladel. Kokku on selliseid alasid Eestis 20, neist 16-le on määratud tänavuse hundijahi esmane küttimismaht.

Mahtu ei kehtestatud esialgu Ida-Harju, Hiiu, Pärnu-Viljandi ja Põhja-Läänemaa ohjamisalal, kus kiskjakahjustusi esineb võrreldes varasemate aastatega palju vähem või puudub kindel info pesakondade kohta.

Sel aastal on hundikahjustusi registreeritud 144, enim Harju, Järva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul seireandmete ja kahjustuste järgi.

Möödunud jahihooajal tohtis lasta Eestis 65 võsavillemit. Kütiti 66 looma, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega, et vältida hundikahjustusi. Pärnumaal kütiti mullu hallivatimehi enim: 12 isendit.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist 28. veebruarini.

Täpsema küttimismahu ja ohjamiskaardi leiate keskkonnaamet kodulehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles