Õpilaste rasked koolikotid - pseudoprobleem või tervist kahjustav tegur?
- Postimees avaldab koolilehtede konkursile saadetud lugusid.
- Loo autor on Tallinna 21. kooli ajalehe Lennuk kaasautor.
Probleemist, et lapse koolikott, eriti algklassi õpilase oma, on liiga raske, räägivad nii lapsevanemad kui ka lapsed ise. Vastavalt sotsiaalministri 2015. aasta määrusele «Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele» on koolikoti lubatud raskus koos sisuga 1.–3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg. Kaalusin ära 3. klassi õpilase koolikoti koos sisuga. Tulemuseks sain 4 kg, millest 2,5 kg kaaluvad ainult õpikud ja töövihikud (ühe koolipäeva õppevahendid). See ületab lubatud koolikoti raskust.
Rusikareegliks on, et koolikott ei tohiks olla raskem kui 10% lapse kehakaalust. Kaalutud koolikoti omanik kaalus ise 35 kg, 10% tema kehakaalust on 3,5 kg. See oleks küll lubatud normist natuke raskem, kuid kergem kui ta praegune koolikott. Tallinna Haridusameti ja paljude füsioterapeutide andmetel on koolikoti normidele mitte vastamine tõsine probleem, kuna liigse raskuse kandmine noores eas põhjustab rühivigu, algatab selgroo kõvera kasvu ning võib tulevikus hakata tunda andma seljahädade, valude ja erinevate haigustena.
Reio Vilipuu (Bauerfeindi ortoosi- ja tursekeskuse füsioterapeut) ja Tanel Vahopski (Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuse ortopeed) on avaldanud, et koolikottide teemat uuris aastatel 2009-2010 ka terviseamet. Siis jälgiti lastel esinevaid rühihäireid ja tõdeti, et just algklassides, kui lapse lülisammas veel areneb, ja õiged kumerused ning nõgusused lõplikult fikseeruvad, on kaasaskantavate õppematerjalide kogus liiga koormav. Ranitsaid, mille kaal ei vastanud nõuetele, oli teise klassi puhul 72%, kolmandal klassil 86% ning neljandal klassil 67%. Seega, õpilaste ja lapsevanemate mure raske koolikoti pärast on täiesti põhjendatud ning võib hiljem rõhuda lapse tervisele.
Mida saaks teha, et probleemi lahendada?
Parimad lahendused tekiksid lapsevanemate ja koolide omavahelises koostöös. Lahendus peaks kindlasti sisaldama kaasaskantavate õppematerjalide koguse vähendamist. Siin on mõned viisid, kuidas seda rakendada.
Koolis kantakse kaasas vaid tunnis vajaminevaid õppevahendeid
Selleks et vähendada kaasaskantavate õppematerjalide kogust, võiks õpilane kanda kaasas vaid järgnevas tunnis vajaminevaid asju. Õpetaja saaks omalt poolt kaasa aidata nii, et teavitab õpilasi tunnis või eKooli kaudu, milliseid õppevahendeid (õpikud, töövihikud, vihikud) läheb järgmisel tunnil vaja. Omast käest mäletan, et pidin alati kõiki asju kaasas kandma (ühe tunni jaoks oli kolm kuni kuus õppevahendit), kuid enamik ajast kasutasime tunnis neist ainult ühte-kahte. Arvan, et õpetajapoolne tunni ettevalmistus ei nõua palju vaeva, kuid tooks palju kasu õpilaste koolikottide kergendamisel.
Kasutatakse rohkem e-õppevahendeid
Kuna meie koolis on võimalus õppe eesmärgil kasutada tahvel- ja sülearvuteid, saaks suurendada nende rakendamist koolitundides, kasutades õppimiseks mõeldud rakendusi (Opiq; Foxcademy) ja õpetaja poolt üles laetud faile (ülesanded, küsimused, töölehed). See vähendaks tundidesse kaasa võetavate õppevahendite kogust ja kergendaks õpilase koolikotti.
Õppevahendid jäetakse kooli
Lahendusena saaks rakendada viisi, et õpilased jätavad õppevahendid hoopis kooli. See nõuaks küll rohkem tunnitööd, kuid vähem kodutööd. See lahendus motiveeriks lapsi õppima ja kuulama rohkem tunnis, sest kui nad lõpetavad kodutöö koolis, on neil võimalus jätta õppevahendid kooli. Koju peaksid vajalikud õppevahendid kaasa võtma vaid õpilased, kes tunnis ei jõudnud kodutööd lõpetada.
Koolikottide raskes kaalus pole nähtud suurt probleemi, kuid paljud füsioterapeudid ja teised meditsiinitöötajad on nüüdseks kindlaks teinud, et lastel võivad tulevikus selle tõttu esineda rasked terviseprobleemid. Noorema generatsiooni tulevikule mõeldes tuleks selle teemaga kiiremas korras tõsiselt tegelema hakata. Minu arvates on palju viise, kuidas laste koolikotte kergendada, luues sellega õpilastele paremad tingimused ja lapsevanematele rahulikuma meele.