Kõndisin ühel jahedal ja võrdlemisi tuulisel hommikupoolikul rannas lebavatel adruvallidel, jalge ees silkamas mitu kärsitut linavästrikku, kes mind aeg-ajalt järele oota­sid. Pahaaimamatult ajasin jalutuskäiguga lendu mitte ainult linavästrikke, vaid kosklaidki. Ka kühmnokk-luiged pidasid mõistlikuks kaldast veidi eemale ujuda. Üllatusin, kui taganevate lindude taustal maandus mu ümber kõrguvatele adruvallidele kamp pisikesi kahlajaid, kes asusid mind pelgamata valle revideerima.