Uuest aastast lähevad Läänemere kalastuskaardid nädalapõhiseks

"Muudatusega vähendatakse oluliselt merele antavate kalastuskaartide puhul tekkinud ebavõrdsust, kus mõned said osta kuuajalisi kalastuskaarte ja teised mitte. Teisisõnu – ühtlustasime süsteemi ja viime kalastuskaartide defitsiidi miinimumini," selgitas keskkonnaminister Rene Kokk muudatuse vajalikkust.

Nädalapõhised kalastuskaardid on vaid üks samm nakkevõrguga kalastamise kaartide jagamise paindlikumaks tegemisel. "Nagu iga uue asjaga, vaatame ka siin esmalt, kuidas lubade kõigile jätkumisega on. Seni on püügivõimaluste puudujääk tekkinud peamiselt kuuajaliste kalastuskaartide puhul ning nädalaste kaartide süsteem on seda juba oluliselt leevendanud," lisas keskkonnaminister.

Olgugi et nädalapõhise kalastusloa püügiaeg on lühem, on kogemused näidanud, et harrastajatele nädalasest püügiperioodist piisab. Samuti peaks selline lähenemine vähendama vajadust taotleda kalastuskaarti pikalt ette, nagu seda siiani defitsiidi hirmus on tehtud. Muudatus ei puuduta püsiasustusega väikesaarte elanikke.

Kuivõrd nädalase kalastuskaardi hind on seitse eurot (ühe kalendrikuu hind on 2019. aastal 13 eurot), läheb juhtudel, kui kalastaja siiski soovib võtta ühes kuus neli nädalakaarti, püük püüdjale kaks korda kallimaks. Samas ei saa seda liiga kalliks pidada, sest võrgupüügi ühe ööpäeva hinnaks kujuneb üks euro, mis on täpselt sama suur, kui on harrastuspüügiõigus üheks ööpäevaks õngpüünistega püügil.

Samalaadne muudatus ootab ees ka Võrtsjärvel kalastamist. Teistel siseveekogudel katsetati nädalaste kalastuskaartide jagamist käesoleval aastal esimest korda. Siseveekogudest ei puuduta muudatus ainult Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalastamise võimalusi.

Lisaks nakkevõrgupüügi kalastuskaartide muudatusele muutub lõhe ja meriforelli püüdmise kord.

Kalastuskaarte hakatakse andma 2020. aastaks nii, nagu neid antakse Loobu jõel ja Pühajõel kalastajatele ehk konkreetse jõe põhjal. Kuna lõhe- ja meriforellipüüki lubatakse kaladele väga tundlikul perioodil – kudemispaikadesse saabumise ning kudemise ajal, on selline muudatus vajalik. Lisaks saab niimoodi reguleerida eri jõelõikude püügirežiimi ja jälgida paremini püügikoormust. Pikemas perspektiivis aitab see paremini planeerida nii veekogu majandamist kui ka järelevalvet.

Samuti ühtlustatakse määruse eelnõuga väljapüütavaid kalakoguseid Jägala ja Narva jõel. Jägala ja Narva jõel on lubatud püüda ühel isikul ühe ööpäeva jooksul kuni kaks lõhelist: kaks lõhet või kaks forelli või üks lõhe ja üks forell. Olenemata sellest, et nois jõgedes kudemist praktiliselt ei toimu, pole mõistlik seal ühe püügikorra ajal piiramatus koguses kala püüda. Tegemist on veekogudega, kus püüdjaid käib palju, ning hea oleks, kui kala jätkuks võimalikult paljudele.

Et kalad saaksid võimalikult pikalt rahus kudeda, kehtestab minister ka 2020. aasta sügiseks pikema kuderahu perioodi, mis kestab 20. oktoobrist 30. novembrini. Sel ajavahemikul enamikul lõhe- ja meriforellipüügiks avatud jõgedel kalapüügiks kalastuskaarte ei anta.