Loodusteadlane otsustas polaarpiirkonnas välitöö asemel hakata õpetajaks (1)

Metsoja sõnul naudib ta õpetajaameti juures enim selle mitmetahulisust ja dünaamilisust ning seda, et töö on palju enamat kui klassi ees seismine ja aineteadmiste edasi andmine. «See nõuab väga paindlikku meeskonnajuhtimise oskust ja hea juht pole see, kes ütleb: «Järgnege mulle!»,» rääkis ta.

Sellest sügisest Tartu rahvusvahelises koolis õpetajana töötav Metsoja on bioloogia taustaga teadlane, kes leidis tee õpetajaametini kaks aastat tagasi Noored Kooli programmi kaudu. Tema sõnul pakub õpetajaamet piirideta võimalusi enesearenguks ning see on töö, mis garanteerib väljakutseid ja põnevust täis elu.

Elumuutev otsus

Metsoja nimetab peamiste karjäärivahetuse põhjustena soovi väljakutsete ja samas stabiilsuse järele. «Õpetajaamet on piisavalt keeruline, loominguline ja vaheldusrikas ning pakub seeläbi ainulaadset võimalust enesearenguks ja mugavustsoonist väljatulekuks. Kõlab ehk pisut vastuoluliselt, kuid samal ajal on õpetajaamet püsiväärtus. Minul oli ameti valikul oluline ka see, et sain valida töökoha elukoha lähedal,» kirjeldas ta.

Enne õpetajaks hakkamist oli loodusteadlane pikalt seotud Tartu ülikooliga, kus õppis alguses humanitaarteadusi ning seejärel bioloogiat, viimasel erialal lõpetas Metsoja nii magistri- kui doktoriõpingud. 2006. aastal asus mees tööle looduskaitsega seotud mittetulundusühingusse, kus ta uuris looduskaitse all olevaid niitusid. Töö oli mitmekesine, ülesandeid oli omaette laua taga nokitsemisest kuni pikkade rännakuteni looduses. Projektipõhine töö pani mehe aga pärast doktoriõpinguid valiku ette – kas jätkata teaduses või proovida midagi uut.

«Mõne kuu jooksul jälgisin erinevaid järeldoktorantuuri tööpakkumisi. Silmasin üht positsiooni, kus karmis polaarpiirkonnas, Norra Teravmägede saarestikus, tulnuks välitööd jääkarude pärast teha püss kaasas. See unistuste pakkumine oleks mu aga viinud kaheks ja pooleks aastaks perest eemale ja seetõttu polnud selline asjade käik vastuvõetav,» sõnas Metsoja. Tööpakkumisi vahendavaid portaale sirvides leidis loodusteadlane Noored Kooli programmi. Pärast suhtlemist programmi meeskonna ja osalejatega, tekkis tal soov endale esitada väljakutse, mis tema sõnul on ehk suuremgi kui Teravmäed ja jääkarud. «Pidasin ja pean siiani programmiga liitumist ja õpetajaks hakkamist väljakutseks, mitte lihtsaks ja mugavaks valikuks. Elu peab ju huvitav, mitte üksluine olema.»

Õpetajaks õppimine ja olemine käivad käsikäes

Tee õpetajaametini läbi Noored Kooli programmi oli Metsojale kiire ja tormiline protsess. Teave kandideerimisprotsessi edukast läbimisest tuli 2017. aasta kevadel ja sama aasta sügisel seisis mees juba Tabivere põhikoolis loodusainete õpetajana klassi ees. «Sinna vahele jäid inspireerivad koolitused, seminarid ja praktilised ülesanded Tallinna ülikoolis ning iseseisvad harjutuspäevad õpilaste juhendamisel Kiviõli laste linnalaagris,» rääkis Metsoja.

Ta leiab, et õpetajaks kujunemine ja suurem osa õpetajaks õppimisest käib käsikäes juba õpetajana töötamisega. «Oled väga väljakutsuvas upu või uju olukorras, kus neli päeva nädalas seisad klassi ees ja igal teisel reedel ning laupäeval asud ise õpilase, koolitatava rolli. Koolitused ja isiklik areng õpetajateel toimuvad samal ajal, kui juba õpetajarollis oled.»

Samal ajal kiidab kiiret ettevalmistusprotsessi, mis tähendas vaid paarikuulist perioodi, kus muu töö sissetulekud ära langesid või oluliselt kahanesid ning sügisest sai hakata teenima juba õpetajapalka, ise samal ajal õpetajaks õppides.