Fotod: Taebla vennashaud maeti ümber Maardu kalmistule (6)

Eestimaa Vene Muinsuskaitse Selts paigaldas sinna ka Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite mälestuskivi. Vennashauda on maetud 1941. ja 1944. aastal langenud sõdurid.

Muinsuskaitseameti pressiesindaja Madle Lippus tõdes Postimehele, et vastuseid saab Eesti Sõjamuuseumist, kuna 2015. aasta alguses delegeeris kaitseministeerium sõjahaudadega seotud tegevuse Eesti Sõjamuuseumile, mis on ministeeriumi haldusalas tegutsev asutus. «Muu hulgas korraldab sõjamuuseum vajadusel ka sõjahaudadest säilmete ümbermatmist,» lisas Lippus. Ent ometi on ametile teada, et hauda pole hävitatud, vaid Taebla II maailmasõjas hukkunute ühishauast on põrmud välja kaevatud ning tööd toimusid selle aasta juulis, mainis ta. 

Pärast ajakirjaniku pöördumist ja vastuse saamist muutus registris ka teave ühishaua kohta. Nüüd on kirjas, et haud likvideeriti 23. oktoobril 2019, st mitte juulis, vaid alles eile.

«Sõjaväelaste põrmud maeti ümber Maardu kalmistule nõukogude armee sõdurite matmispaika. Väljakaevamistel leiti 7 kirstu 11 langenu säilmetega. Leiumaterjal viitab 1941. aasta lahingutele,» ütles Lippus. 

Sõja-ajaloolise klubi Frontline juht Andre Lazarin sai vennashaua kadumisest teada alles eile, kui talle klubi liikmed sellest teatasid. «Matmist pole veel toimunud, kuna sellised sündmused me paneme 9. mai peale. Kui säilmed on sõjamuuseumis, siis me saame nad ja tavaliselt nad pöörduvad meie poole kevadel.»

Eesti sõjamuuseumi juhiabi Helen Kruusvee ütles, et nende poole pöördus Lääne-Nigula vallavalitsus, et Taeblas asunud Teises maailmasõjas langenute ühishauda ümber matta, kuna ühishaud jäi planeeritud Taebla uue kooli rajatiste piirkonda ja haua asukoht ei võimaldanuks selle väärikat kohtlemist. «Haud asus Taebla koolimaja ees ja jalgpalliväljaku kõrval. Uue koolimaja ja spordiväljaku ehitamise projekti järgi jäi ühishaud koolimaja juurde plaanitud spordiväljaku territooriumile,» selgitas Kruusvee. 

«Kivil olevate nimedega on säilmeid raske seostada, sest ka maetute number oli kordi väiksem. Haua konstruktsioon ei järginud tegelikku maetute asukohta, osad kirstud olid märgitud matmisalast väljas, heki ja teesillutise all,» lisas Kruusvee.