Miks on Harjumaa joogiveest avastatud üha rohkem coli-laadseid baktereid?

Keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalnsi sõnul on sel sügisel varasema aastaga võrreldes leitud just Tallinna ja Harjumaa joogivee proovides coli-laadseid baktereid. «Üheks põhjuseks on asjaolu, et alates käesoleva aasta algusest on terviseameti nakkushaiguste ja ka AS Tallinna Vesi labor läinud üle uuemale täpsemale uurimismeetodile Colilert-18,» ütles Liepkalns. Uus meetod on varasemast kiirem, täpsem ja tundlikum, samuti on uue meetodiga võimalik avastada rohkem baktereid. «Meie elukeskkond, sealhulgas joogivesi, ei ole steriilne ning seal leidub keskkonnale iseloomulikke mikroorganisme. Uue meetodiga näeme varasemast rohkem keskkonnabakterite hulka kuuluvaid coli-laadsete bakterite liike.»

Väikelaste vett võiks keeta

Kuna joogivee direktiivi ja määruse kohaselt ei tohi indikaatornäitaja ehk coli-laadsete bakterite piirmäär ületada nulli, on terviseamet ja vee-ettevõtted vajadusel lähtunud üleüldisest ohutuse printsiibist ning soovitanud väikelaste ja immuunpuudulikkusega inimeste puhul igasuguse riski välistamiseks vett enne joomist keeta. Selliseid ettevaatusabinõusid saavad kliendid rakendada lühiajaliselt kuni olukorra normaliseerimiseni. Liepkalns peab oluliseks tõsiasja, et lähemal uurimisel pole siiani ühestki coli-laadseid baktereid sisaldanud proovist leitud fekaalsele reostusele viitavaid baktereid E.coli ega enterokokke. «Kuna coli-laadsed indikaatornäitajad võivad viidata joogivee kvaliteedi muutusele, analüüsime piirnormi ületanud joogivett põhjalikumalt, selgitades välja ka bakteri olemuse ja ohuteguri. Seega läheneme igale juhtumile individuaalselt ning alati ei pruugi nulltolerantsi ületamine tähendada reaalset probleemi,» ütles Liepkalns, kelle sõnul pole vee kvaliteet varasemate aastatega muutunud, sest teiste kvaliteedinäitajate tulemused on võrdlemisi samaks jäänud.

Mikroorganismide arvukust joogivees mõjutavad nii torustikus oleva vee temperatuur kui ka vee kasutamine – suvel hakkavad mikroorganismid vähese veetarbimise tulemusel kiiremini kasvama kui talvel. Seetõttu võtsid Tallinna ja Harjumaa veekäitlejad suveperioodil veekvaliteedi tagamiseks erinevaid meetmeid – näiteks suurendati mõnes Tallinnas ja Harjumaa piirkonnas  mõnevõrra  kloori sisaldust joogivees, desinfitseeriti ja pesti läbi torustikke, jahutati soojemat vett torustikus jahedama põhjaveega ning tehti täiendavaid veeanalüüse.

Torustikes seisev vesi soodustab

Liepkalnsi sõnade mõjutab kraanist tuleva joogivee kvaliteeti otseselt ka kinnistu omaniku käitumine. Näiteks võib veekvaliteedi halvenemise tingida nii vana filtrielement kui ka ühiskondlikus hoones kollektiivpuhkuse tõttu torudesse seisma jäänud vesi. «Kui veetarbimisse tekib paus, jääb vesi torustikus seisma. Seisev vesi ja hooldamata torustik tekitavad aga bakteritele soodsa kasvukeskkonna ning seetõttu moodustub majapidamisse paigaldatud filtrile biokile, kus võivad hakata arenema muuhulgas tervisele ohtlikud bakterid.»

Et saada täpsem ülevaade coli-laadsete bakterite olukorrast Harjumaal ning töötada välja täpsemad soovitused ja juhised veekvaliteedi hoidmiseks ja vajadusel parandamiseks, jätkab terviseamet koostöös veekäitlejatega olukorra jälgimist ja hindamist.

Tulevikus hakkavad Colilert-18 meetodit rakendama kõik terviseameti laborid.