Tuleva aasta riigieelarve läbis esimese lugemise

BNS
Copy
EKRE, Keskerakond, Isamaa.
EKRE, Keskerakond, Isamaa. Foto: Sander Ilvest

Kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu; Reformierakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata ei leidnud toetust.

Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 39 ja vastu 51 saadikut.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.

Riigieelarve eelnõu koostamisel lähtus valitsus oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Uut eelarvestamise formaati on valmistatud ette alates 2007. aastast. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles