Ettevõtjad, tähelepanu! Laenamine läks kallimaks

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Ettevõtetel oli septembris kallim laenata.
Ettevõtetel oli septembris kallim laenata. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eesti Panga teatel on laenamine muutunud eeskätt ettevõtjatele veidi kallimaks.

Näiteks oli ettevõtluslaenude keskmine intressimäär septembris 3,5 protsenti, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Veel suvel oli see 2,9-3 protsendi juures ja aprillis 2,7 protsenti.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär on püsinud viimased pool aastat samal tasemel, 2,6 protsendi juures. Aasta alguses oli see veel pisut alla 2,5 protsendi, eelmisel aastal 2,45 protsenti ja üle-eelmisel 2,35 protsenti. 

Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik ütles, et ettevõtete pangalaenude ja liisingute jääk on viimased pool aastat püsinud 9,5 miljardi euro juures. Aastaga on see kasvanud 4,6 protsenti. Laenuportfell on suurenenud paljuski tänu üksikutele suurtele energeetikasektori laenudele.

Kraavik lisas, et septembris väljastati tavapärasest märksa rohkem pikaajalisi laene ka tööstussektorile, olgugi et selle sektori kasvuootused on viimastel kuudel muutunud küllaltki pessimistlikuks.

Majanduskasvu aeglustumine ja eluasemelaenude intressimäärade tõus ei ole ökonomisti sõnul majapidamiste laenunõudlust vähendanud. Seda selgitab jätkuvalt kiire palgakasv ning sellest tulenev suur kindlustunne. Eluasemelaenude jääk on 7,9 miljardit eurot ja selle aastakasv püsib 7 protsendi juures.

Uusi eluasemelaene on viimastel kuudel väljastatud mõnevõrra enam kui esimesel poolaastal. Autosid liisiti septembris aasta varasemaga võrreldes 5 protsenti suuremas summas, mis tähendab, et varasem väga kiire kasv on küll aeglustunud, aga autoliisinguid võetakse endiselt palju.

«Ehkki hoiuseintressimäärad püsivad madalal, eelistatakse endiselt sääste hoida pangahoiustel. Kokku hoiustavad pered pankades ligi 8 miljardit eurot, mida on aastatagusest kümnendiku võrra rohkem. Ettevõtete hoiused septembris pisut vähenesid ja on nüüd 6,7 miljardit eurot,» märkis Kraavik.

Maksueelset tulu teenis pangandussektor kolmandas kvartalis 73 miljonit eurot ehk 8 protsenti vähem kui samal ajal aasta tagasi. Halduskulud olid varasemast suuremad ning teenustasudelt teeniti vähem.

«Kuna pangandussektoris on samal ajal toimunud kiire varade kasv – nelja miljardi võrra 29 miljardi euroni – siis tulude vähenemise ja varade kasvu koosmõjus on alanenud sektori varade tulukus,» ütles ökonomist. Ta lisas, et pangandussektori varade kiiret kasvu on oluliselt mõjutanud ka Luminor, mille puhul koondati Läti ja Leedu üksused filiaalidena Eesti peakontori alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles