Riigikogu võttis menetlusse laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi eelnõu

Tulumaksu erirežiim loodi riigikogus tänavu 13. veebruaril vastuvõetud seadusega, mille jõustumine sõltub Euroopa Komisjonilt saadavast riigiabi loast. Seadusega kehtestati laevandusettevõtetele kaupade või reisijale rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu kohta laeva tonnaažist, mitte dividendidest sõltuv alternatiivne maksustamise kord ning erisused laevapere liikmetele makstava tasu maksustamisel.

«Eelnõuga ei muudeta maksuerirežiimi põhitingimusi, täpsustatakse vaid üksiktingimusi,» teatas riigikogu pressiteenistus. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada. Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo tuludest. Näiteks kajuti tasu eest kasutusse andmine on põhitegevus, kuid kauba müüjale või teenuse osutajale laevas asuva ruumi üürile andmine on lisategevus.

Samuti sätestatakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui ka välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi ehkki peamiselt teeb laev rahvusvahelisi sõite, on tonnaažikorda lubatud rakendada. Täpsustatakse, et kontserni puhul ei saa kasutada tonnaažipõhist tulumaksurežiimi üksnes ühe äriühingu, vaid kogu kontserni kuuluvate tingimustele vastavate äriühingute suhtes.

Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varem kehtinud seaduse järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.

Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.