Põlvamaa aasta õppija puhub nüüd ka pasunat

«Mu vanaisa elas terve elu Kanadas, mängis Toronto puhkpilliorkestris ja saatis enne surma oma baritonpilli Eestisse. Esialgu ei saanud sellest kuidagi häält kätte – tee mis tahad. Mõtlesin, et pilli viga ja ostsin teise, seekord trompeti. Aga täpselt sama seis. Siis mõtlesingi, et lähen muusikakooli ja õpin seda pilli mängima,» rääkis Heering täiskasvanud õppija nädala tunnustamisüritusel Varbuse muusikamõisas.

Orkestris trompetimängija

Nüüdseks on pillimänguoskus käes ning lisaks paljudele muudele ühiskondlikele kohustustele lööb Heering kaasa Räpina puhkpilliorkestris, mille ajalugu ulatub 150 aasta taha. «Mängin orkestris trompetit, sest eufooniumi mängijad olid juba olemas. Iseenesest on tegemist sarnaste pillidega. Vanaisa pilli mängin meeleoluks. Osalesin ka tänavusel üldlaulupeol,» rääkis ta.

Kuna omal ajal jäi Eesti Põllumajandusakadeemia pooleli üsna lõpusirgel, otsustas ta kolm aastat tagasi alustada kooliteed Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Nagu ta ise muigamisi ütleb, sai juba esimesel aastal teada, mis kõik valesti on tehtud. Oma ettevõtte juhtimise ja õpingute kõrvalt jagub tal veel aega ja tahtmist tegutseda koorilauljana, rahvatantsijana, muusikakooli hoolekogu esimehena, kaitseliidu noorkotkaste rühma juhina, Põlvamaa Inseneride Liidu juhatuse liikmena ja Räpina vallavolikogu liikmena.

Heering on öelnud: «Õppimine on mulle andnud julgust teha otsuseid, mille otstarbekuses varem kahtlesin. Täiskasvanueas õppima asudes on ikka hirme hakkamasaamise ees ja raskusi õppimiseks vajaliku aja leidmisel. Seda kõike ei tasu karta. Üks esimesi tegevusi on ajaplaneerimine ja õpimotivatsiooni teadvustamine. Lisaboonus on, et õppides kohtub väga paljude huvitavate inimestega.»

Aasta õppija eripreemia «Täispööre uude erialasse» pälvis senine kultuurikorraldaja Kristina Paluoja, kes alustas õpinguid Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis sotsiaaltöö erialal ning on leidnud nüüd uue väljundi töövahenduskonsultandina.

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses töötas Paluoja 14 aastat. Kuigi töö meeldis, tundis ta siiski aeg-ajalt paigalseisu. Nõnda areneski sisemine soov asuda õppima. Aga mida? Enda paremaks tundmaõppimiseks ja ametialase sobivuse väljaselgitamiseks leidis ta töötukassa kodulehelt ametialase suundumuse testi, mille täitmisel sai just sotsiaalne suundumus väga kõrge tulemuse. Enesekindlus tõusis ja sündiski otsus: tuleb minna õppima.

Tänu õpingutele tekkis ka võimalus kandideerida töötukassasse töövahenduskonsultandiks. Läbides tiheda konkurentsi, osutus ta oma rõõmsameelsuse, julguse ja õpihimuga silma paistes valituks.

«Kolleegidele ja tuttavatele on ta eeskuju ja motivaator, et kunagi pole hilja teha muutusi oma elus,» märkis kolleeg Leonora Lees töötukassa Põlvamaa osakonnast.

Ema ja tütar teevad tõhusat koostööd

Aasta õppija kandidaatideks esitati veel käsitöötandemina tegutsevad ema ja tütar Hille ja Angela Reidla, kelle sõrmed käivad kiirelt ja mõte liigub uute ideede ning teadmiste suunas.

«Vale puha, et pensionäri elu on igav. Õppimine värskendab mälu, annab enesekindlust, arendab mõtlemist ja paneb käed kiiremini liikuma, annab hea enesetunde, oskused ja mõtte, et oled vajalik,» ütles Hille Reidla ja innustas teisigi tegema ja looma midagi huvitavat.

Kandidaat Liilia Raik õpib Tartu kutsehariduskeskuses pagari-kondiitri erialal ning Tartu Ülikoolis kutseõpetaja bakalaureuseõppes. Õpinguid plaanib ta jätkata magistriõppes haridus- või sotsiaalteaduste erialal. Oma teadmisi ja oskusi jagab Raik Võrumaa kutsehariduskeskuse õpilasi õpetades, samuti viib läbi koolitusi täiskasvanutele ja toiduvalmistamise õpitubasid.

Vale puha, et pensionäri elu on igav. Õppimine värskendab mälu, annab enesekindlust ja paneb käed kiiremini liikuma, ütles aasta õppija kandidaat Hille Reidla.

Nominent Krista Brusko lõpetas sel aastal Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna kunstide ja tehnoloogia õpetajana. Igapäevatöös tegutseb ta muusikaõpetajana nii Ahja koolis kui lasteaias, süstides eri vanuses lastesse muusikaarmastust. Beebide ringi juhendamine andis talle aga võimaluse katsetada rütmipillide, kandle, süntesaatori ja kõristite mõju beebide arengule.

Kandidaat Kristel Paats on aga eestlaslikult tagasihoidlik ja abivalmis naine, kelle õppimishuvi aina kasvab. Nii õppis ta Räpina aianduskoolis rätsepa alusõppes, samuti täiendas oma inglise keele oskusi. Paatsi sõnul annab õppimine juurde tegutsemisjulgust ja -tahet, ta on muutunud suhtlemisel palju avatumaks ja enesekindlamaks. Uuendused tööl on hakanud tekitama põnevust, mitte hirmu. Koolitustel osalemine annab energiat ja oskust aega planeerida.