Valitsus otsustas veel peaaegu 1500 reservväelast õppustele kutsuda

Kui eile kutsuti õppekogunemisele 823 reservväelast, siis 23. jalaväepataljoni reservväelastega lisandub Postimehe andmetel veel 1467 inimest. 

Reservväelased, kelle üksus lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult kogunemiskohta, mis on märgitud kutses.

Postimees kirjutab, et esimest korda kutsutakse lisaõppekogunemisele mitu üksust järjestikustel päevadel. Eile õppusele kutsutud 61. tagalapataljon on kriitilise tähtsusega riigikaitsesüsteemi toimimisel – just need reservväelased tagavad, et täna kutsutud 23. kergjalaväepataljon ning teised üksused oleks kiirelt valmis võitlema.

Eesmärgiks valmiduskontroll

Reservväelased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist kaitsevaeteenistus.ee. 23. kergjalaväepataljoni reservväelased on kohustatud ilmuma viivitamatult Kaitseväe Akadeemia matkekeskusesse, mis asub Tartu linnas Raatuse 110.

Lisaõppekogunemise Okas 2019 eesmärk on valmiduskontroll, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga, sest vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.