Jaanus Ojamets: lennureisija ootab tihedamat graafikut

Majandus- ja kommunikatsiooniminister toetab Saaremaa vallavanema ettepanekut kehtestada hankes lennuki vanuse kriteerium. Kui nii läheb ja üle 20 aasta vanuste lennukitega enam osaleda ei lubata ning lisaks jäetakse välja alla 40 istekohaga lennukid, siis on oodata, et hankel osaleb vaid üks pakkuja ning lennuliini opereerimine läheb sujuvalt riigiosalusega ettevõtte kätte.

Vanusekriteeriumi kehtestamist põhjendab Saaremaa vallavalitsus sellega, et neile teadaolevalt suurenevad vanematel kui 20-aastastel lennukitel hoolduse ja remondi kulud, kuna nõuded sellises vanuses olevatele lennukitele on karmimad, mis omakorda tähendab kõrgemat hinda ühe lennureisi kohta. Kui see oleks tõesti nii, nagu vallavalitsus väidab, siis jääksid vanemad lennukid iseenesest konkurentsist välja. Sest riigihanke võitja otsustab madalaim hind ning eelis olekski just uuematel lennukitel. Paraku on tegu lihtsalt demagoogiaga.

Reisija saagu valida

Või nagu annaks teenusele kvaliteedihüppe just lennuki interjööri vanus? Aga öelge palun, kui suur on sellest vaatepunktist 25- ja 20-aastase lennuki erinevus? Või 15-aastasel ja 20-aastasel? Mitte eriti. Näiteks viieaastane korralikult trööbatud auto võib seest palju hullem välja näha kui 15- või 20-aastane. Kõik sõltub pigem sellest, milline on olnud sõiduki peremees ja hooldus.

NyxAiri kogemus ütleb, et näiteks Rootsis, Itaalias või Ühendkuningriigis nõutakse lendude korraldajalt kvaliteetset teenust ning pole veel kuulnud, et õhusõiduki vanus oleks hankijat muretsema pannud, juhul kui ettevõte ja lennukipark vastavad ohutus- ja tehnilistele nõuetele.

Tõelise kvaliteedihüppe saarte lennuühenduses annaks hoopis graafiku tihendamine. Täiesti adekvaatne on tuua paralleel bussiühendusega. Küsin retooriliselt, kumb on reisijale olulisem – kas see, et uus ja suur buss sõidab Mustamäelt kesklinna kord tunnis või see, et sellel liinil on võimalik liikuda iga 20 minuti tagant, mis sellest, et veidi vanema ja võib-olla väiksema bussiga? 

Mõistlik oleks vähendada lennuki suurust 33 kohani.” - Jaanus Ojamets

Sama lugu on lennuühendusega. Olulisim on liini toimimise tihedus ja kindlus selliselt, et reisija saab valida just talle, mitte hanke korraldajat mõjutavale lennuettevõtjale sobiva reisiaja.

Ka 40-kohaline lennuk ei anna mitte mingisugust kindlust, et bussitäis turiste alati lennukisse mahub. Kui Eesti pere on juba ette ostnud endale Saaremaale lennupiletid, kas tõstame nemad siis lennukilt maha, et bussitäis Aasia turiste kõik korraga peale mahuks? Ja veel, kas Eesti maksumaksja ikka peab pingelise eelarve tingimustes doteerima turistide väljasõite?

Pealegi näitab Tallinna–Kuressaare lendude täitumus, et 19-kohaline lennuk ei ole sugugi alati triiki täis olnud. Juuni keskmine täitumus jäi veidi alla 80 protsendi ning kahel järgneval kuul jõudis 90 protsendi juurde. Keskmiselt 15–17 müüdud piletit suvekuudel tähendab tulevikus pooltühja 40-kohalist lennukit, isegi kui nõudlus näiteks kolmandiku võrra kasvaks. Tühjadele istmetele saab siis panna sildi "Selle reisi sponsor on Eesti maksumaksja".

Kui juba läheb hanketingimuste muutmiseks, siis oleks väga mõistlik ja ratsionaalne hoopis vähendada lennuki suurust 33 koha peale (just selline lennuk on NyxAiril – toim), selleks et tulevikus saaks parandada teenuse kvaliteeti ka Hiiumaa lennuliinil. See võimaldaks tulevikus samal operaatoril sama lennukitüübiga opereerida nii Kärdla kui ka Kuressaare liinil. See omakorda tooks ühe lennu hinna väga oluliselt allapoole ja võimaldaks sama eelarve piires oluliselt tihendada lennugraafikuid. Graafikus jääks alati ruumi ka täiendavale tšarterlennule, kuhu bussitäis turiste ilusti ja kindla peale sisse mahub. Kui maksumaksja esindajad tõesti seda vajalikuks peavad, saaks doteerida ka turistide tšarterlende.

Kuressaare lennuhanke senine kulg näitab aga väga selgelt, et hetkel tahetakse jälle läbi omavalitsuse suunata hanget ühele konkreetsele ettevõttele. Seda prooviti meie hinnangul teha juba ka eelnevate hangetega, aga ebaõnnestunult. Niimoodi üritatakse organiseerida rahastust järgmise nelja aasta jooksul ligi 17 miljoni euro maksumaksja rahaga riigiosalusega ettevõttele ning teha kõik selleks, et Euroopas edukalt tegutsevad Eesti eralennufirmad koduturult eemal hoida.

Mugavuse arvel

Kas on ikka õige, õiglane ja õiguspärane, et riiki esindav majandus- ja taristuminister oma haldusalas korraldatud hanget suunab ning loob selged eelised tema haldusalas olevale riigi osalusega lennuettevõttele?

Majandusministri eesmärk peaks olema ettevõtluskeskkonna parandamine, mitte kahjumlikule riigikapitalismile eeliste loomine eraettevõtete ees. Tehes seda maksumaksja kulul ja justkui saarlaste nimel, aga tegelikult hoopis nende teenuse mugavuse arvelt.

Ilmunud Eesti Päevalehes 9. oktoobril. Loe SIIT.