Taas koolipinki – töötukassa toel

Ave Truu-Jakobson töötab Pärsama hooldekodus ja õpib teist aastat Kuressaare ametikoolis sotsiaalhooldust. Töötukassa toel õppima asudes tegutses ta sootuks teisel alal kui praegu, töötades pressioperaatorina kummidetaile tootvas ettevõttes Merinvest OÜ.

Ave sõnul hakkas hooldaja eriala teda huvitama isiklikel põhjustel, kuna ta hooldas oma ema. Veebruarist töötab Ave hooldajana Pärsama hooldekodus. Tema sõnul on tsükliõpe hea võimalus koolitada end töö kõrvalt.

"Kuna töötan hooldaja erialal, on mul kohustus vastava eriala haridust omada," märgib ta. Ave tunnistab, et algul tundus talle täiskasvanud inimesena taas koolipinki istumine väga hirmus. Praegu on ta oma otsusega aga väga rahul. "Sotsiaalhoolduse erialal on teooria ja praktiline osa väga hästi seotud ning tunnid on huvitavad," leiab Ave Truu-Jakobson, soovitades teistelgi taas õppima minna.

Pärsama hooldekodu juhataja Kaire Tiigi sõnul on tal väga hea meel, et töötukassa hooldustöötajate koolitamisele õla alla paneb. "Üheksal meie hooldajal on kutsetunnistus käes, kolm aga käib selle saamiseks koolis," märkis Tiik. "Viiel meie töötajal algkoolitus puudub, aga saime ametikooliga kokkuleppele, et kool tuleb ja teeb töötukassa toel meile majasisese 78-tunnise koolituse."

Õppimine vanust ei küsi

Saare maakonnast on töötavaid inimesi tänavu töötukassa toel koolitustel osalenud 73.

Sellega on Saaremaa maakondade võrdluses kuuendal kohal, ütles töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik. Kõige enam oli õppima läinuid septembris – 19 inimest. Kuigi oktoober ei ole veel poolegi peal, on oktoobris koolitusele läinuid juba kaheksa.

Reimaa-Lepiku sõnul on tänavune koolitatute hulk mullusest tublisti suurem – läks ju kogu möödunud aasta jooksul töötukassa toel õppima vaid 15 inimest.

"Ka tasemeõppes osalemise numbrid on maakonnas paranenud," märkis Reimaa-Lepik. Eelmisel aastal osales tasemeõppes 27 inimest, tänavu juba 60.

Mis vanuses ja millise haridusega on inimesed, kes on töötukassa toel õppima läinud? Kas nad täiendavad end oma erialal või on valinud hoopis midagi muud, et tulevikus eriala vahetada?

"Õppimine vanust ei küsi – seda saame saarlaste kohta küll öelda," tõdes Reimaa-Lepik. Koolitustel osalenuid on 20-aastastest pensioniealisteni välja, samuti on väga erinev õppijate haridustase.

"Mida saab aga välja tuua, on see, et inimene, kes on harjunud õppima, otsib ka edaspidi väljundeid," ütles Reimaa-Lepik, lisades, et soov end täiendada on pigem naistel.

Selles osas, kus ja mida õppida, teevad inimesed teadlikke valikuid, märkis Reimaa-Lepik. 

"Meil on võimalus nn tulevikuvaadet näidata kas siis tööjõubaromeetri või OSKA uuringute alusel," lausus töötukassa Saaremaa osakonna juhataja. Näiteks on õppima asutud tarkvaraarendajaks, väikelaevaehitajaks, ka maastikuehitajaks. Populaarne on teadmiste uuendamine hooldaja ametikohal.

Saare maakonnast on karjäärinõustamisel tänavu (teisipäevase seisuga – toim) osalenud 379 töötavat inimest. "Eelmisel aastal oli see arv enam-vähem sama," märkis Reimaa-Lepik. "Seega võib justkui eeldada, et inimesed tulevad meie juurde juba konkreetsema plaaniga."

Kättevõtmise asi

Kogu Eestis on tänavu üheksa kuu jooksul töötukassa kaudu end täiendama läinud üle 3200 töötava inimese. Septembris alustas koolitustel koguni üle 1100 töötava inimese. Töötukassa andmeil on seda rohkem kui kunagi varem.

Eesti töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonnajuhataja asetäitja Karin Andre sõnul saab juba praegu öelda, et selle aasta lõpuks läheb töötukassa abil ennast täiendama rekordarv töötavaid inimesi.

Ta lisas, et siiski on veel suur hulk inimesi, kes saaksid tasuta õppima minna, kuid ei ole erinevatel põhjustel seda teinud. "Tihti jääb puudu julgusest teha see esimene samm," sõnas Andre.

Esmaspäeval algas töötukassa julgustuskampaania "Kättevõtmise asi". See on suunatud eeskätt neile inimestele, kes ei ole põhi- või keskkoolist saati õppimisega tegelenud ning kelle sissetulek on Eesti keskmine ja sellest madalam. Näitab ju töötukassa statistika, et just vajalike oskusteta inimesed on tööturul suurema löögi all.

Andre sõnul ei tasu ootama jääda, millal tööandja koolitusele suunab. "Esimene samm on registreerimine karjäärinõustaja juurde – see on vaid kättevõtmise asi," julgustas Andre.

Karjäärinõustamisel on üle Eesti tänavu üheksa kuu jooksul osalenud 12 000 töötavat inimest. Karjäärinõustamisele saab end registreerida leheküljel www.töötajaõpi.ee. Sealt saab ka lugeda inimestest, kes on õppima asunud, sobiva ameti leidmiseks testi teha ning töötukassa pakutavate võimaluste kohta uurida.