Türgi väed tungivad sügavamale kurdide aladele

Copy

Türgi alustas eile suuremahulist pealetungi kurdide kontrollitud aladele Kirde-Süürias.

Rünnak algas vahetult pärast Türgi president Recep Tayyip Erdoğani teadet operatsiooni Rahuallikas alustamise kohta. Presidendi teatel osalevad operatsioonis Türgi relvajõud koos neid toetavate Süüria mässulistega ning see on suunatud kurdide ja terrorirühmituse ISIS vastu.

Türgi loodab piirialadele luua nn turvatsooni. Põhjenduseks on toodud vajadus kaitsta end kurdide ja ka ISISe eest. Lisaks loodetakse turvatsooni ümber asustada vähemalt osa Türgis viibivatest Süüria põgenikest, keda on riigis kokku umbes 3,6 miljonit.

Veidi aega pärast presidendi teadaannet Twitteris võtsid Türgi sõjalennukid ja suurtükid sihikule kurdide positsioonid Türgi-Süüria piiril. Rünnakute tõttu lahkusid kodudest tuhanded tsiviilisikud ning ajakirjanduses teatati ka esimestest tsiviilohvritest. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse teatel põgenesid piirialade elanikud veelgi sügavamale kurdide territooriumile.

Kuus tundi kestnud pommitamisele järgnes õhtul maavägede pealetung, mis ühe Türgit toetava Süüria mässuliste rühmituse esindaja sõnul sai alguse Tall Abadis. Türgi meedia teatas omakorda, et eriväelased ja soomustehnika sisenesid Süüriasse eri punktides kahe riigi piiril.

Foto: GRAPHIC NEWS

Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas, et Türgi pealetungi esimeste tundide jooksul sai surma vähemalt 16 kurdirühmituse Süüria Demokraatlikud Jõud (SDJ) võitlejat. Teravatest kokkupõrgetest teatati Tell Abadi linna lähistel.

Türgi kaitseministeeriumi sõnul on rünnatud 181 kurdide sihtmärki. Samuti kinnitati, et väed lähevad sügavamale kurdide kontrollitud territooriumile. 

Samal ajal on edastatud ka teateid, et Süüria diktaator Bashar al-Assadi väed on asunud liikuma kurdide alade lõunaosa suunas. Kardetakse, et kurdide koondumine piirialadele võib tekitada võimuvaakumi, mida oleks võimalik ära kasutada al-Assadil, Venemaal, Iraanil või ISISel.

Ras al-Aini piirilinna pommitamine.
Ras al-Aini piirilinna pommitamine. Foto: STRINGER / REUTERS / Scanpix

Türklaste rünnaku kurdide vastu tegi võimalikuks USA vägede lahkumine piirialadelt, millest president Donald Trump meie aja järgi esmaspäeva varahommikul teatas. Kuna presidendi otsus väed piirilt tagasi tõmmata ning kurdid Türgi saagiks jätta hävitas liitlassuhted kurdidega, sai Trump kõvasti kriitikat nii oma liitlastelt kui rivaalidelt USA poliitikas.

Türgi oli enne seda pikka aega ähvardanud alustada pealetungi kurdide omakaitsevägedele, keda Ankara peab seotuks Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteiga (PKK), mis on aastakümneid keskvõimu vastu võidelnud.

Tänaseks kutsuti kokku ka ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung, kuid teravaid meetmeid Türgi vastu oodata pole, sest julgeolekunõukogusse kuuluval Venemaal on Türgiga head suhted ning USA on kogu küsimuses edastanud mitmetähenduslikke seisukohti.

Trump hävitas liitlassuhted kurdidega, kes mängisid võtmerolli viis aastat kestnud lahingutes terrorirühmitusega ISIS. President polnud aga valmis oma viga tunnistama ning väitis hoopis, et kurdid ei aidanud ameeriklasi Teise maailmasõja ajal Normandiasse tungida. Sellega püüdis Trump pisendada kurdide ohverdusi võitluses ISISega, mille käigus hukkus 11 000 võitlejat.

Donald Trump.
Donald Trump. Foto: Jim Loscalzo / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Välisminister Mike Pompeo sõnul on vale, et USA vägede taandumine tähendas rohelist tuld kurdide tapmiseks, kuid samas ei nimetanud minister kurde otsesõnu ka USA liitlasteks.

Türgi väitel andis Trump Erdoğaniga peetud telefonivestluses ISISe vastu suunatud operatsiooni juhtimise türklastele üle. Sellele vihjas eilses sõnavõtus ka Trump, kes ütles, et Türgil on nüüd täielik vastutus veenduda, et vangistatud ISISe võitlejad jäävad vangi ning teha kindlaks, et rühmitus ei hakka taas tegutsema. Selge pole see, kuidas Türgi kavatseb umbes 90 000 ISISega seotud meest, naist ja last valvata.

Al-Holi laager Põhja-Süürias. Seal viibib umbkaudu 70 000 ISISe võitlejate pereliiget.
Al-Holi laager Põhja-Süürias. Seal viibib umbkaudu 70 000 ISISe võitlejate pereliiget. Foto: DELIL SOULEIMAN / AFP / Scanpix

Centre of Global Policy ekspert Hassan Hassan ütles Guardianile, et SDJ-l oli värsket teavet ISISega liitunud inimeste ning rühmituse struktuuri kohta, kuid Türgil selline teave puudub. «Praegu Türgi poolt Süürias kontrollitud territooriumid on korruptsiooni täis, need on rohkem korrumpeerunud kui režiimile kuuluvad alad. ISISel poleks probleemi lojaalsust osta ja põgenemise nimel altkäemaksu maksta. Kindlasti saab ISIS uusi võimalusi.»

Erdoğani nõunik Gülnur Aybet ütles CNNile, et Trumpil on täielik arusaam sellest, mida Türgi operatsioon Süürias tähendab. USA on samas välja saatnud erinevaid signaale. Kui algses avalduses teatas Trump, et Türgi operatsiooni ei kavatseta takistada, siis samal õhtul teatas president, et on valmis üleliigse jõu kasutamise korral Türgi majanduse hävitama.

Järgmisel päeval kiitis president aga Türgit kui head partnerit. Eile, veidi pärast operatsiooni algust otsustas Trump siiski türklaste tegevust kritiseerida. President väitis, et USA ei toeta rünnakut ning Türgile on selgeks tehtud, et Süüria ründamise näol on tegu halva ideega.

Recep Tayyip Erdoğan (paremal) jälgimas operatsiooni käiku.
Recep Tayyip Erdoğan (paremal) jälgimas operatsiooni käiku. Foto: MURAT CETINMUHURDAR/PRESIDENTIAL / via REUTERS / Scanpix

Nii USA demokraadid kui vabariiklased on nimetanud kurdide hülgamist vastuvõetamatuks. Ühtlasi tulid senaatorid Chris van Hollen ja Lindsey Graham lagedale sanktsioonidega Türgi vastu, kui riik ei lõpeta kurdide ründamist. Sanktsioonid võtaksid sihikule Türgi poliitilise eliidi. Lisaks mõjutaksid need Türgile sõjatehnika müümist ning USA sõjalist abi.

Trumpi väitel toetab ta sanktsioone, kui Türgi ei peaks invasiooni korraldama võimalikult inimlikul teel. Samas keeldus ta seda defineerimast.

Kuna tuhanded tsiviilisikud põgenevad konflikti eest ning ISISe mõjuvõim võib taas tõusma hakata, on erinevad abiühendused hoiatanud humanitaarkatastroofi eest. Abiühenduste teatel võib tekkinud konflikt ohustada kuni 300 000 inimese elu.

SDJ on juba praeguseks teatanud, et mõned sõdurid on vanglatest ja laagritest üle viidud rindejoonele ning see tähendab, et ISISe rakukesed võivad püüda vabastada oma vangistatud kaasvõitlejaid.

Türgi soomustehnika.
Türgi soomustehnika. Foto: Xinhua via www.imago-images.de / imago images/Xinhua / Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles