Aasta lõpus sünnitajad on endiselt hädas (13)

Jaanuaris selgus, et n-ö valel ajal sünnituspuhkusele jäävad naised peavad riigile tulumaksu juurde maksma. Mitu ametkonda lubas ebavõrdset olukorda lahendama hakata, kuid praeguseks on soojadest lubadustest järel vaid jahtunud õhk. Ainus, mida riik oskab sünnituspuhkusele jääjatele soovitada, on oma ämmaemanda kaudu skeemitada.

Lapseootel naised, keda lisatulumaks «valel ajal» sünnitamise tõttu puudutab, ei ole ees ootavast lisakulust tihti teadlikudki enne, kui on mitmendat kuud rasedad.

«Kuulsin sõprade käest, et kui sünnitushüvitis tuleb aasta lõpus, pean riigile juurde maksma,» selgitas novembris sünnituspuhkusele minna plaaniv Inge Ausna.

Ausna esmalt teemasse eriti ei süvenenudki, aga kui tema samuti lapseootel sõbranna juristi juures käis ja teada sai, et kaotus ulatub sadadesse eurodesse, mõistis ta olukorra tõsidust.

«Ilmselgelt ei mõelda rasedaks jäädes ja raseduse ajal sellele, kuidas ja mida maksma peab hakkama. Ja tegelikult ei peakski rase naine selliste asjade pärast üldse muretsema,» lausus Ausna.

Rasedaks jäädes ja raseduse ajal ei mõelda sellele, kuidas ja mida maksma peab hakkama. Ja tegelikult ei peakski rase naine selliste asjade pärast üldse muretsema

Sotsiaalministeeriumi ning maksu- ja tolliameti pressiesindajad kinnitasid Postimehele, et mingisugust teavitustööd naiste seas ei tehta. Maksu- ja tolliamet ei tea, kes on rase ja millal sünnitab, haigekassa aga ei tea jällegi inimeste täpseid sissetulekuid. Nii tulebki naistel endal küla pealt kätte saada see info, et riik neilt aasta lõpus sünnituspuhkusele jäädes liigset maksu hakkab nõudma.

Ebasoodsal ajal sünnitamise pärast riigi poolt peale sunnitud summad ei ole sugugi väiksed ja puudutavad eeskätt naisi, kelle kuupalk jääb vahemikku 900–1500 eurot. Nii peab näiteks detsembris sünnituspuhkusele minev 1200-eurose brutopalgaga naine tulumaksu juurde maksma 626 eurot, 1100 eurot teeniv naine aga 441 eurot.

Kaks aastat veel kannatada

Kui apsakas jaanuaris ilmsiks tuli, oli ametkondade esimene reaktsioon otsida lahendust. Kuigi vigase seaduse looja on rahandusministeerium, veeretati seadusemuutmise kohustus toona sotsiaalministeeriumi õlule, kes vastutab sünnitushüvitise väljamaksmise eest. Mõlemad ministeeriumid lubasid hakata arutama, mida ebavõrdsuse kaotamiseks muuta tuleks. Riigikogu rahanduskomisjoni toonane juht Mihhail Stalnuhhin ütles, et tuleb otsida võimalust mitte ainult olukord lahendada, vaid ka sünnitanud naistelt liigselt võetud tulumaks tagasiulatuvalt tagasi maksta.

Jaanuaris Postimehega suhelnud värske ema Laura Roop rääkis nüüd, et pärast riigikogulase lubadust lootis ta, et ehk ei nõua riik temalt sünnitushüvitise tõttu lisaks tekkinud tulumaksu. «Tulumaksuga seoses venitasin maksmist kuni viimase minutini, kuid kuna maksuamet hakkas mulle meeldetuletusi saatma, tasusin juunis ikkagi ära. Kedagi see ei huvita ja kunagi huvitama ei hakkagi,» ütles Roop.

Nüüd Stalnuhhin ajakirjaniku kõnedele ja e-kirjadele ei vasta, sotsiaalministeerium jagab soovitusi sünnituspuhkuse parema ajastamise kohta ja rahandusministeeriumil «pole rohkem midagi lisada». Aasta lõpp aga läheneb ja paljud rasedad on taas olukorras, mis paneb nad rahaliselt ebavõrdsesse seisu võrreldes nende naistega, kelle sünnituse tähtaeg on lihtsalt riigi mõistes soodsamal ajal.

«Teemat on arutatud, aga head lahendust pole leitud,» lausus sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan. Ta selgitas, et olukord laheneb 2022. aastal, mil sünnitushüvitise väljamaksmise kord muutub.

«Siis liidetakse sünnitushüvitis vanemahüvitisega ning hüvitisi hakkab maksma sotsiaalkindlustusamet. Selle tarvis on tellitud ka vastav IT-arendus,» sõnas ta ja lisas, et praeguse süsteemi muutmine enne 2022. aastat nõuaks suuri lisakulutusi.

Vigase maksupoliitika tõttu peaksid seega järgneva kahe aasta jooksul pered ise toimima nii, et lapse sünd ei jääks aasta lõppu või jaanuarikuu. Sisuliselt tähendab see, et järgmised kaks aastat tuleks märtsist juunini pereplaneerimisega hoogu pidada, sest sel ajavahemikul eostatud lapse sünd paneb naise hiljem rahaliselt ebavõrdsesse olukorda.

Vildakad soovitused

Jordan pakkus aasta lõpus sünnituspuhkusele jäävatele naistele välja kaks lahendust. «Liigse tulumaksu maksmise kohustust aitaks leevendada see, kui inimene prognoosib oma aastatulu ette, nagu seda tuleb teha ka teiste sissetulekute puhul, et ei kasutataks tulumaksuvaba osa rohkem, siis ei tule ka järgmisel aastal juurde maksta,» esitas ta esimese lahenduse.

Maksuõigusega tegelev Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Kaido Künnapas ei pea sellist ettepanekut aga mitte lahenduseks, vaid lihtsalt riigile makstava lisatulumaksu aasta peale ära jagamiseks.

«Sotsiaalministeeriumi esindaja ettepanek ei lahenda ebavõrdse kohtlemise probleemi. See annab sisuliselt soovituse koguda aasta jooksul raha, et tulumaks järgmisel aastal ilusti makstud saaks,» ütles Künnapas.

Tema sõnul on probleemi alge selles, et uue maksuvaba tulu arvestamise süsteemiga hakati inimese rikkust mõõtma kalendriaasta lõikes. See toimibki hästi töötasu, ühekordsete boonuste ja muu sellise korral, kus tulud saadakse ja kulud tehakse eelduslikult enam-vähem samas ajavahemikus.

Sünnitushüvitis on eesmärgilt mõeldud asendama sünnituse tõttu saamata jäävat igakuist tulu edasiulatuvalt.

«Sünnitushüvitis on eesmärgilt mõeldud asendama sünnituse tõttu saamata jäävat igakuist tulu edasiulatuvalt, ehk sisuliselt avansina. Ent tuluks ei loeta seda mitte iga kuu, vaid ühekordselt. Ehk kuigi ühtlase jaotusena rikkust ei paista, näeb riik ühekordse tulu tõttu ja aasta lõpus oleva vahefiniši tõttu toetuse saajat rikkana. Sellest tekibki anomaalia, kus võrdseid hakatakse kohtlema ebavõrdselt,» selgitas ta.

Teise võimalusena pakkus sotsiaalministeeriumi ametnik välja, et naine võiks «ajastada sünnituspuhkusele minekut nii, et hüvitis makstaks välja järgmises kalendriaastas».

Varem on ka ministeeriumi meediasuhete nõunik Riina Soobik soovitanud, et naised vaataksid, kas on võimalik muuta sünnituspuhkusele mineku kuupäeva nii, et rahalist kaotust ei tekiks. «Eks seda peab oma arstiga ikka läbi rääkima, arstilt saab [naine] lehe sünnituspuhkusele,» ütles Soobik.

Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendi Marge Mahla sõnul ei saa ämmaemand aga anda naisele soovitusi, kuidas minna sünnituspuhkusele nii, et rahalist kaotust ei tekiks.

«Ämmaemanda pädevuses on määrata sünnituse tähtaeg ehk oletatav sünnituse tähtaeg, mis on aluseks raseduse- ja sünnituspuhkuse alguse määratlemiseks. Ämmaemand ei saa muuta sünnitustähtaega, mis on arvutuse aluseks,» selgitas Mahla.

Ta lisas, et kui rase naine on ise pidanud nõu juristiga, kes on andnud talle soodsaid soovitusi, siis saab ämmaemand mõjutada vaid rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäeva, mis saab olla 30–70 päeva enne eeldatavat sünnituse kuupäeva või hiljem, kui naine on nii teadlikult valinud. Kui naine jääb aga sünnituspuhkusele hiljem kui 30 päeva enne sünnituskuupäeva, siis väheneb omakorda tema sünnitushüvitis.

Pealegi ei ole ka 30–70 päeva vahemiku sees mängimine alati võimalik. Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Piret Veeruse sõnul sõltub sünnituspuhkusele jäämise kuupäev eelkõige raseda naise tervisest, loote seisundist ja naise töö iseloomust. Rasedused kulgevadki erinevalt ja kui naisel tekib enda või beebi tervisest tulenev vajadus koju jääda 70 päeva enne sünnitust, on ilmselt tulumaks viimane asi, millele ta siis mõtleb.

Venitamistaktika aitab

Künnapase sõnul ei ole praegu aasta lõpus sünnituspuhkusele jäävate naiste jaoks häid ja selgeid lahendusi. Küll aga on rasedal naisel võimalik paluda, et tema sünnitushüvitise maksmisega viivitataks.

Sünnitushüvitist maksab välja haigekassa, kes kannab hüvitise ühes osas naise arvele siis, kui naise tööandja on arsti välja antud sünnituslehe kinnitanud. Just sünnituslehe kinnitamisega ongi võimalik vajadusel venitada.

«Sünnituslehe väljastab arst ja see ilmub [raamatupidajale] nähtavaks e-haigekassas. Pärast seda, kui meie selle n-ö kinnitame ja edastame, läheb see töösse ehk siis maksmiseks,» selgitas Postimees Grupi raamatupidaja Margit Rajando tööandja rolli sünnituslehe kinnitamisel.

Paraku on nii, et mida segasemaid süsteeme luuakse, seda suurem on tööõnnetuste oht.

Rajando kinnitas, et juhul kui sünnituspuhkusele minev naine teeb tööandjale kirjaliku avalduse sünnituslehe kinnitamisega oodata, siis on teoreetiliselt võimalik sellega viivitada.

«Aga see peab siis olema kindlasti selle inimese kirjalik palve, kelle leht ootele jääb, sest raamatupidajal on kohustus see edastada ja kuu viitaega on ju päris pikk,» tõdes ta.

Vandeadvokaadi sõnul on praegusel juhul üpriski selge, et tegemist oli tööõnnetusega uue maksuvaba tulu reeglistiku tutvustamisel.