Suurepärane uudis: Keri tuletorn tehakse korda

Väljavõte valitsuse eelmise nädala istungi kokkuvõttest räägib järgmist: «Näha ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 2 120 000 eurot 2019. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi Keri tuletorni rekonstrueerimise toetuseks.»

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles Postimehele, et praegu on Keril asuv muinsuskaitse all olev tuletorn varisemisohus ning valitsus nägi, et selle jaoks pidi lisarahastuse võimaldama.

«Keri on Eesti merenduse ajaloos mänginud tähtsat rolli, olles pikalt heaks orientiiriks ranniku lähedal navigeerimiseks,» lisas Aas.

Postimees kirjutas augustis, et aastal 1858 oma praeguse uhke kuju saanud ainulaadse tuletorni hoone seisukord halveneb juba aastakümneid suure hooga ning Eesti valitsuse rahakott polnud seni avanenud selle peatamiseks.

Esimene suurem varing leidis aset juba 1990. aastal, mil torni põhjasein alla sadas. Kuus aastat hiljem tõmmati edasiste varingute peatamiseks seinale raudvitsad peale ja see on suures osas kõik, mis seni selle muinsuskaitse all oleva ehitise päästmiseks on riigi vahendite abil tehtud. Aasta-aastalt lisanduvad uued praod ja nii tuli torni sissepääs külastajatele paari aasta eest lõplikult keelata.

Sel aastal taotleb nüüd veeteede amet raha ehitusprojekti koostamiseks ja tegeleb muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamisega. Kui need toimingud on tehtud, selgub täpsemalt rekonstrueerimise maksumus. Ehituse jaoks taotleb veeteede amet vajaliku summa järgmisel aastal.

Keri tuletorni rekonstrueerimine koosneb järgmistest etappidest:

• Muinsuskaitse eritingimuste uuendamine.
• Tuletorni tehnilise seisukorra ekspertiis koos vajalike uuringutega (ehitise kandekonstruktsioonid, insenerikommunikatsioonid).
• Projekteerimine ja tööprojekti ekspertiis.
• Rekonstrueerimine.

Esimesed kolm etappi lähevad maksma hinnanguliselt 120 000 eurot.

Möödunud aastal eraldas valitsus kõigi Eesti tuletornide renoveerimiseks möödunud aastal erandkorras seoses riigi 100. juubeliga kokku vaid 1,5 miljonit eurot ning sellest ei jõudnud Keri majaka tarvis sentigi. Tegelikult tuli summa väiksuse tõttu edasi lükata ka mitme teise tuletorni seisukorra parandamine. Eraldatud vahenditega rekonstrueeriti vaid Kihnu tuletorn ja algas Vilsandi tuletorni rekonstrueerimine.

Peeter I korraldusel aastal 1719 Eesti ühele põhjapoolsemale ja vaid kolme hektarise pindalaga Keri saarele rajatud esimene tuletorn täidab oma meremärgi ülesannet siiamaani. Päikesepatareide ja akude abil juhib plinkiv majakas jätkuvalt teed 11 meremiili raadiuses asuvatele merealustele.