Eesti Pank: üle poole inimestest kavatseb surmani töötada (1)

See kajastab inimeste ebakindlust oma pensioniõiguste suhtes. Pensionieas saadava sissetuleku säilitamise peamine strateegia näib olevat plaan nii kaua töötada kui võimalik, teatas keskpank.

Pensionit käsitlevast uuringuosast selgus, et Eesti elanike pensioniootused ei kattu kuigi hästi riiklike pensioniõigustega. Tööealised inimesed eeldavad, et nende pensioniõigused on samasugused nagu neil, kes praegu pensionile jäävad, kuid ei võta arvesse seda, et asendusmäärade varieeruvus tulevikus väheneb ja pensionid hakkavad palju rohkem sõltuma elu jooksul teenitud sissetulekust, mitte tööstaažist.

Keskpank analüüsis ka, milliseid tagajärgi tooks teise pensionisamba sissemaksete vabatahtlikuks muutmine. Panga teatel on noortel inimestel suur motivatsioon lõpetada sissemaksete tegemine teise pensionisambasse ja kogunenud raha välja võtta, sest nende krediidipiirangud on kõige suuremad.

Keskealistel, kelle teise pensionisamba varade väärtus on keskmine, on samuti tugev ajend sama teha, kuna neil on vähe likviidseid varasid ja paljud neist elavad peost suhu.

Eesti Pank võrdles ka teise pensionisambaga liitumata jätnute varasid ja kohustusi nende inimeste varade ja kohustustega, kes liitusid teise sambaga vabatahtlikult. Tulemused näitavad, et kui teise pensionisamba varad arvestusest välja jätta, ei ole teise sambaga liitunute ja mitteliitunute netovarades statistiliselt olulist erinevust.

Kui võtta arvesse ka teise pensionisamba varad, siis on netovarades aga märkimisväärne erinevus teise sambaga liitunute kasuks. Teise sambaga vabatahtlikult liitunutel oli 2017. aasta lõpus netovarasid keskmiselt 15 000 eurot rohkem ning sellest 8500 eurot tuli teise samba varadest.

Selle analüüsi põhjal ei saa niisiis väita, et inimesed, kes teise pensionisambaga liitumisest loobusid, on oma mitteliitumise korvanud muul moel rohkem säästes.