Paides leviv kassikatk ohustab ka koduseid lemmikuid

Kassidele heast südamest hoiukodu pakkunud Anne Metssalu ütles, et saatis kassikatku tunnustega kuus alla kahekuust kassipoega Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikusse, kus viie elu õnnestus arstidel päästa. «Oht pole veel päris möödas ja loomakesed kosuvad, kuid halvima suutsid arstid siiski ravimite abil ära hoida,» rääkis ta.

Kõige hullem on Metssalu sõnul see, et haigestunud kassid tulid Paide tänavatelt, mis tähendab, et surmav taud on linnas liikvel. «Katk on nii nakkav, et iga inimene võib selle tänaval kõndides jalatsitega koju viia ning oht haigestuda on ka kodukassidel. Rääkimata neist kassidest, kes lastakse vabalt linna peale uitama,» selgitas ta.

Kaitstud on Metssalu sõnul vaid need kassis, kes on korrapäraselt vaktsineeritud. «Praegu on seega õige hetk vaadata oma lemmiklooma vaktsineerimispassi, et ega looma elupäästev süst ole juhuslikult ununenud tegemata,» soovitas ta.

Ka loomaarst Raivo Raja kinnitas, et kassikatk on ülinakkav haigus, mis levib peamiselt hulkuvate kasside ja kassiperekondade seas. Haigus põhjustab sageli puhanguid,» lausus ta. «Kassikatk pole ohtlik inimesele,» täpsustas Raja.

Nakatunud kassil ilmnevad haigusnähud pärast viie kuni seitsme päevast inkubatsiooniperioodi. Haige kass eritab viirusi uriini, väljaheidete ja ninasekreediga. Viirused esinevad ka looma veres.

Haige kass on nakkusohtlik kuni kuus nädalat. Eritistega väliskeskkonda sattunud parvoviirused võivad seal säilida pikka aega – kuid ja isegi aastaid.

Raja rõhutas, et parim viis katku eemale hoidmiseks on kasse vaktsineerida. Kasside kompleksvaktsiinides sisaldub kõrge efektiivsusega parvoviirusvaktsiin, kuid täieliku kaitseefekti saavutamiseks tuleb kassi korduvalt vaktsineerida vastavalt vaktsiinitootja soovitustele. Pärast täieliku esmavaktsineerimise kuuri lõpetamist tuleb immuunsuse säilitamiseks kassi korduvvaktsineerida iga kolme aasta tagant.

Kassikatku leviku pärast on eriti mures ka MTÜ Paikass eestvedaja Virge Piisner, kes sõna otseses mõttes päästabki kasse tänavalt. Seda tehes ei saa ta ette näha, kas võtab oma hoole alla nakatunud kassi või mitte.

Ja kuigi tänavalt tulevad kassid peavad enne kassituppa pääsemist olema mõnda aega garantiinis või eraldi hoiukodus, on nakkusoht ikkagi suur.

Ka katkusurmast päästetud kassipojad tulid otse tänavalt ja haigestusid juba hoiukodus olles. «Saime palju kriitikat, et miks me üldse hakkasime neid päästma,» märkis ta.

Piisner ütles, et vaatamata suurele kliinikuarvele ei kahetse ta sekundikski, et viis väetid kassipojad kliinikusse ravile. «Vabatahtlikena tegelema hooleta jäetud kassidega põhjusega ning kellegi elu üle ei tohiks otsustada ainult sel põhjusel, et nii on odavam. Oleksime sellisel juhul ju silmakirjalikud,» selgitas ta.

Heade inimeste abiga on Piisneri sõnul kliinikuarve tasumiseks kogunenud pool vajaminevast summast, kuid pool on praegu veel puudu. «Loodan, et inimesed mõistavad meie läbielamisi ning ehk õnnestub haigusest rääkimine ja selle puhangu eest hoiatamine ära hoida paljude kasside haigestumise,» lausus ta.