Vanemuise muusikute kontsert jutustab elust ja armastusest
30. september 2019, 16:00
/nginx/o/2019/09/29/12607916t1h75f0.jpg)
Muusikapäev tähendab muusikule pidupäeva. «Muusikapäeval käed ripakil kodus istuda on emotsionaalselt väga raske, kuna selle päeva traditsioon on kinkida inimestele muusikat,» ütles tšellist Olja Raudonen mõni päev tagasi eesseisvale kontserdile mõeldes. «Eelmisel aastal veetsin ma 1. oktoobri proovisaalis harjutades. Ja mul oli otsekui kivi südamel, et mul ei ole nii tähtsal päeval kontserti. Sel aastal on ometi see rõõm!»
Pianist Margus Riimaal, kes on mänginud ka väga suurtel lavadel, näiteks New Yorgi Carnegie Hallis, on muusikapäeval kontserti anda samuti esimene kord. «Ma alles hakkan selle päeva võlu nägema,» rääkis ta. «Üks on selles, et kõik suurepärased asjad siin maailmas on tasuta. Mis ei tähenda, et see oleks odavalt tehtud – te vaadake seda kaunist saali siin!»
Tšellist Olja Raudoneni ja pianist Margus Riimaa muusikapäevale pühendatud kontsert on 1. oktoobril kell 17 Tartu linnamuuseumi saalis, kus asub ka heas häälestuses suurepärane klaver.
Margus Riimaa meenutas muusikaajaloost, et Ferenc Liszt oli vist see, kes mingil puhul ei võtnud oma õpilastelt raha. «Niipea, kui see raha saab võetud, on langetatud otsus teenimise, mitte kunsti nimel,» selgitas ta. «Usun küll, et muusikapäev on loodud kunsti nimel.»
Olja Raudonen ja Margus Riimaa töötavad mõlemad Vanemuise teatris ja on ennegi koos kontserte andnud. Seekord esitamisele tuleva kava pani kokku Olja Raudonen, palad valis ta eelkõige oma pilli, tšellot, silmas pidades.
Kõik suurepärased asjad siin maailmas on tasuta. Mis ei tähenda, et see oleks odavalt tehtud – te vaadake seda kaunist saali siin, lausus Margus Riimaa.
Ühe loo, Christina Perri ja David Hodgesi loodud «A Thousand Years» ehk «Tuhat aastat» filmist «Videvik», valis küll Margus Riimaa, kuna see on ta sõnul lihtne, võluv ja ilus. Margus Riimaa on mänginud seda varemgi ning looga on seotud tema muusikuteekonna ilusad mälestused.
Kahe muusiku kontsert jutustabki elust, tunnetest ja kestvast armastusest.
Esitusele tuleb Pjotr Tšaikovski Nokturn op. 19 nr 4. Samuti Alexander Arutjunjani kirjutatud efektne ja virtuoosne «Ekspromt», Camille Saint-Saënsi «Luik» ning Gabriel Faure «Après un rêve», mis tähendab unest ärkamist.
Jääb veel lisada tangokuninga Astor Piazzolla sulest tulnud «Ave Maria». Ning midagi jääb üllatuseks. «Las muusika räägib enda eest,» sõnas Margus Riimaa lõpuks.
Tartlased kuulevad orelikõlalist muusikapäeva
Homme on rahvusvaheline muusikapäev. Tartumaal tõstab Eesti muusikanõukogu selle päeva korraldajana koos parimate kodumaiste organistidega erilise au sisse oreli.
1. oktoobri esimene orelikontsert on kell 12 Tartu Jaani kirikus, kus teeb muusikat Toomas Trass. Ta ei ole lihtsalt organist, vaid ka helilooja, kes on andnud orelikontserte Eestis, Euroopas, Venemaal ja Ameerikas. Tema teoseid on esitatud Lääne-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis jm.
Samal ajal saab kuulata Nõo Püha Laurentsiuse kirikus esinemas Anna Humalat, kes on Tartu Pauluse koguduse organist. Samuti kell 12 esineb Äksi kirikus Kristel Aer, kes on tuntud ka orelipedagoogina, ja kell 13 (varem oli ekslikult kirjas tund varem) saab Tartu katoliku kirikus kuulata Aare-Paul Lattiku mängu.
Kell 13 mängib Võnnu kirikus Ulla Krigul. Kell 15 näitab organist Kaisa Kuslapuu koos viiuldaja Helin Pihlapiga Tartu Maarja koguduse majas (Õpetaja 5, varem oli ekslikult märgitud kontserdi kohaks kirik), et orel on ka ansamblipill.
Kell 17 on Tartu linnamuuseumis tšellist Olja Raudoneni ja pianist Margus Riimaa kontsert.
Muusikapäeva lõpetab kell 18 Vanemuise kontserdimajas Lattiku, Trassi, Humala, Aeru ja Kriguli esinemine. TPM