Inspektsioon: ehitusettevõtjad hakkavad aru saama, et füüsikareeglid kehtivad ka nende platsidel

Ehitussektori töökeskkond on tööinspektsiooni hoolika tähelepanu all, sest tegemist on kõrge ohuhinnanguga tegevusalaga. Seetõttu toimub ka sektoris sagedamini sihtkontrolle, mille käigus inspektorid vaatavad teatud kindlat töölõiku ning hindavad, kas on tehtud kõik selleks, et töötegijate elu ja tervis oleks hoitud. Mullu juhtus ehituses 438 tööõnnetust, millest 119 olid rasked, ning kolm inimest kaotas tööd tehes elu.

Seekordse sihtkontrolli fookuses oli kõrgustes töötamine. Tööinspektorid jälgisid, kas ehitusplatsidel on paigaldatud kukkumist takistavad vahendid ning kas neid kasutatakse õigesti.

Sihtkontrolliti 86 ehitusplatsi 13 maakonnas. Rikkumisi tuvastati kokku 255 ehk ühe platsi kohta keskmiselt 2,9 rikkumist. Valdavalt kõrvaldati rikkumised viie tööpäeva jooksul. Inspektorid koostasid kümme ettekirjutust, üks neist oli sunniraha hoiatusega. Keelati kümne elule ohtliku töövahendi kasutamine ning töö peatati kümnel ehitusplatsil. Ühtegi rikkumist ei tuvastatud seitsmel ehitusplatsil, s.o vaid 8%-l kontrollitud ehitusplatsidest.

Suurimad võimaliku õnnetuse põhjustajad

Enim rikkumisi oli seotud ohualade märgistamata jätmisega. Palju probleeme oli liikumisteedega. Libisemine, komistamine ja kukkumine on tööõnnetuste põhjusena teisel kohal ning õnnetuste arvukusele aitab oluliselt kaasa see, kui läbikäiguteele on vedelema jäetud ajutisi juhtmeid-kaableid. See on olukord, mida inspektorid kohtasid ehitusplatsidel liiga sageli. Samuti polnud treppidele ja lahtistele avadele paigutatud kaitsepiirdeid. Seitsmel ehitusplatsil oli probleeme piisava valgustusega.

On raske ette kujutada ehitusplatsi, kus poleks tellinguid. Tellingutel saab teha tööd kõrgustes võimalikult ohutult, ent tellingud ise võivad muutuda suurema ohu allikaks, kui need pole nõuetekohaselt paigaldatud või kui neid ei kasutata korrektselt. Näiteks sattusid inspektorid ehitusplatsile, kus tellingu üks tugijalg toetus suvalisele lauajupile, aga teine oli lihtsalt õhus. Teisel puhul ronisid töölised tööplatvormile otsekui oravad mööda kaitsepiirdeid, milleks need aga sugugi mõeldud pole. Ikka veel kohtasid inspektorid isevalmistatud ebakindlaid puidust tööplatvorme. Inspektorid keelasid nende tellingute kasutamise, millel polnud kaitsepiirdeid või mille ankrupoldid olid eemaldatud. Keelati ka tellingud, millele oli paigaldatud tuulekoormust suurendav kile, mille kandepostid toetusid otse maapinnale või juhuslikele lauajuppidele.

Kiiver on ehitusplatsil kohustuslik

Kiivri kasutamine on muutunud loomulikuks töövarustuse osaks. Siiski on veel töötajaid, kes kannavad kiivrit kaasas ainult selleks, et inspektori lähenedes see pähe panna. Niisamuti leidis üks tööline kohe üles turvarakmed, kui inspektor töö peatas. On vist üsna narr loota, et inspektor on töölise kõrval hetkel, kui sellele midagi pähe kukub või kui see ise libastub. Isikukaitsevahendi kasutamine võib tunduda tüütu ja ebamugav, aga kindlasti palju mugavam kui kuude kaupa kodus paranemine või koguni eluga hüvasti jätmine.

Sihtkontrolli käigus oli märgata ka mõningaid suundumusi paremuse poole. Tellingute puhul on varem pidevalt eiratud kõige alumise, jalapiirde vajalikkust. Tänavu on olukord tunduvalt paranenud ning enamikul kontrollitud fassaaditellingutest oli ka jalapiire olemas. Samuti kannavad pea kõik töölised ehitusplatsil kaitsejalatseid, vaid 2% töötajatest on valmis oma varvastega riskima.

Tööohutusplaanide koostamine või iganädalane ohutuse üldkontroll pole veel saanud loomulikuks töökorralduse osaks. Tuleb aga tõdeda, et võrreldes eelmise aasta tulemustega on olukord paranenud. Ilmselt ollakse Eesti ehitusplatsidel leppimas tõsiasjaga, et füüsikaseaduste vastu ei saa ning et ülevalt võib alla kukkuda, kui vajalikud piirdeid paigaldamata või kaitsevahendid kasutamata jätta.