Siseministeerium kaasab omavalitsused korrakaitsesse

 „Kiiruskaamerad aitavad tagada liiklusohutust, kuid praegu on need enamasti paigaldatud riigimaanteede äärde,“ ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar. „Soovime kiiruskaamerate võrku laiendada ning anda sel teemal võimaluse kaasarääkimiseks ka kohalikule kogukonnale. Samuti soovime omavlitsustes kasutatavate kaamerate trahviraha suunata osaliselt kohalikku eelarvesse. See annab omavalitsusele võimaluse katta kiiruskaamerate soetus- ja halduskulusid ning muulgi moel liiklusohutusse rohkem panustada.“

Kommusaare sõnul pole paraku kiiruseületamine meie ühiskonnas sama taunitav kui joobes juhtimine. „Levinud on väär arusaam, et teatud piirides on kiiruseületamine vastuvõetav. Uuringud näitavad, et kui keskmist kiirust vähendada ainult 1 km/h, siis vähendab see õnnetuste riski 3 protsendi võrra. Kui lähtuda Eestis tehtud kiiruskaamerate mõju-uuringust, siis selle järgi vähenes pärast kiiruskaamerate kasutusele võtmist inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv lausa 13 protsenti. Need faktid näitavad, et kiiruskaamerad on üks võimalus tõsta liiklusohutust ning kaasame selleks ka omavalitsusi,“ rõhutas Kommusaar.

 Kommusaar lisas, et kohalikele omavalitsustele on plaanis anda rohkem õigusi ka üldise avaliku korra tagamisel. „Ühest küljest on juba praegu omavalitsustel kohustus teha avaliku korra järelevalvet ning osadel omavalitsustel on olemas ka korrakaitseametnikud. Teisest küljest pole kohalikel ametnikel piisavalt õigusi ning seepärast tuleb tihti kaasata politsei. Praegu saavad nad inimesi korrale kutsuda ainult suuliselt,“ täpsustas ta.

 „Näiteks tänaval lebava inimese suhtes pole omavalitsuse korrakaitseametnikul praegu võimalust kontrollida, kas tegemist on joobes isikuga või terviserikkega,“ ütles Kommusaar ja lisas, et selle tuvastamiseks peab ametnik kutsuma kiirabi või politsei. „Kokkuvõttes võtab sellise juhtumi lahendamine ebamõistlikult palju aega ning mitme asutuse ressurssi. Tallinnas toimetab politsei igal kuul kainenema keskmiselt 400–600 inimest. Meie silmis võiks sellistel juhtudel õiguse saada ning appi tulla kohalik omavalitsus. Näiteks Tallinna puhul võiks tulevikus seda ülesannet täita korrakaitseüksus.“ 

Kommusaar rõhutas, et suuremate õigustega käib kindlasti kaasas eraldi väljaõpe. „Kui anname korrakaitseametnikele täiendavaid õiguseid ja ka sunni kasutamise õiguse, siis kindlasti eeldab see põhjalikku väljaõpet ja ametniku korralikku tausta. See tähendab, et paneme seadusesse eraldi nõuded korrakaitseametnikuks saada soovivale isikule ning laias laastus peavad nad vastama abipolitseinikele esitatavatele nõuetele,“ lisas ta. Idee näol on tegemist võimaluste loomisega ning tegemist pole omavalitsusele täiendava kohustusega. Võimalusi saavad rakendada need omavalitsused, kes seda soovivad ja kel on vastav võimekus. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on saadetud ministeeriumidele ja asjasse puutuvatele osapooltele kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks. Siseministeerium loodab, et muudatused hakkavad kehtima 2020. aasta teises pooles.