Päevakäpp: kassipoeg Kastan võlub lapseliku mängulusti ja inimesearmastusega

Kastani ema ilmus ühel veebruarikuu külmal talvepäeval lahke proua ukse taha ja palus haledalt mäugudes söögipalukesi. Muidugi läks lahke tädi süda hellaks ning ikka ja jälle poetas ta kassikesele midagi hamba alla. Ajapikku tekkis neil omamoodi sõbrasuhegi. Seega pole midagi imestada, et ühel varasuvisel päeval leidis memm oma laudalakast kolm pisikest karvakera – talvel õuele ilmunud emakass oli otsustanud just sellest paigast teha oma kodu ja oli just seal ilmale toonud oma lapsukesed. Kahel neist on juba oma kodu olemas, aga Kastan ootab ikka veel.

Oma õest Käbist ja vennast Tõrust tunduvalt suurem, julgem ja seiklushimulisem Kastan on nüüdseks juba neli kuud vana. Oma lapseliku seiklushimu ja hulljulgusega on ta alati tähelepanu keskpunktis. Kastanile meeldib väga inimeste seltskond ja eriti äge on siis, kui need inimesed temaga koos pallikesi viitsivad veeretada. Lisaks väga suurele mänguhimule on Kastanil veel üks kirg – talle nimelt meeldib väga süüa! Kastan teab väga hästi, millises kapis on peidus just tema söök ja iga kord, kui keegi sellele kapile läheneb, annab ta nõudlikul häälel teada, et tal on kõht jälle väga tühjaks saanud ja teda on ilmtingimata kohe vaja toita. Kui aga mängud mängitud ja kõht täis, on ikka kõige parem oma inimesele kaissu pugeda ja tuttu jääda. Ainult et seda päris oma inimest Kastanil veel ei ole ja ta peab leppima hoiukodu ajutiste paikätega.

Kastan on vapralt ära talunud arstionu vaktsiinisüstid, tal on kiip ja pass. Nüüd on täielikust õnnest puudu veel vaid oma kodu. Kui sina tahaksid hakata Kastani inimeseks, siis palun kirjuta Kastanile kiri ja saada see aadressile info@kassideturvakodu.ee!