Maaeluminister: põldude lupjamine aitaks täita kliimaeesmärke

Kohtumisel peeti oluliseks leida täiendavaid võimalusi orgaanilise süsiniku talletamiseks mullas, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

„Sellele on kaasa aidanud nii maaelu arengukava vastavad meetmed kui ka teadlikkuse kasv,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Oleme sellel eesmärgil rakendanud muu hulgas pikaajaliste rohumaade toetamise meedet turvas- ja erodeeritud muldadel ning Natura poollooduslikel rohumaadel.“

„Põllumeestel on võimalik õigete maaharimisviisidega aidata kaasa nii mullaviljakuse säilimisele ja parandamisele kui ka kliimaeesmärkide saavutamisele,“ ütles Järvik.

Oleme teinud ettepaneku, et põllumuldade lupjamine oleks läbi ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetatav.

„Oleme teinud ettepaneku, et põllumuldade lupjamine oleks läbi ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetatav, kuivõrd muldade lupjamine võimaldab pikaajaliselt muldade süsinikuvaru suurendada.“

Tänavu septembris avaldatud ÜRO kliimamuutuste paneeli IPCC maakasutust käsitlevas raportis tuuakse välja, et mulla süsinikuvaru suurendamine on üks olulisemaid kliimameetmeid maakasutuse valdkonnas. 

Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets kirjutas maablogis, et Eestis on enam kui pool kasutusel olevast põllumajandusmaast happeliste muldadega, mille orgaanilise süsiniku varu on aga aluseliste muldadega võrreldes oluliselt madalam. Seetõttu tuleks põllumajanduse valdkonnas lugeda suure kliimamõjuga tegevuseks ka happeliste muldade neutraliseerimist.

Eestis on enam kui pool kasutusel olevast põllumajandusmaast happeliste muldadega, mille orgaanilise süsiniku varu on aga aluseliste muldadega võrreldes oluliselt madalam. 

Mullas paikneb maailma suurim süsinikuvaru, kuna fotosünteesi käigus seovad taimed õhust süsihappegaasi, mis omakorda mulda viiduna seal salvestub. Lepmets selgitas, et looduslikes tingimustes muld seob süsinikku, kuid maaharimisel – seda eriti just turvasmuldade puhul – mulla süsinikusisaldus väheneb, eraldudes süsihappegaasina õhku.

"Põllumajandusuuringute Keskuse uuringud kinnitavad, et püsirohumaade puhul on ülekaalus süsiniku sidumine mulda ning põllumaadel süsiniku emissioon mullast. Mulla talitlemisvõime säilitamiseks nii produktiivsuse kui ka keskkonnahoiu seisukohalt peab muld saama pidevalt „värsket” orgaanilist ainet koguses, mis kompenseeriks talitlemise käigus tehtud kulutused," kirjutas ta ja selgitas, et orgaanilise aine varude suurendamiseks ei piisa üksnes põllukultuuride kasvatamisega mulda jäetavast juuremassist, põhust jm jäänustest.

"Heaks mulla huumusvarude suurendamise võimaluseks põllumaal on näiteks sügavallapanusõnniku kasutamine ja haljasväetiskultuuride (sh vahekultuurid) viljelemine," tõi ta näiteid.