Margus Kurm saates «Suud puhtaks»: Estonia katastroofi puhul ei saa tõde olla kokkuleppeline. See tuleb välja selgitada (51)

Sven Randlaid
, Toimetaja
Copy
Margus Kurm.
Margus Kurm. Foto: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

25 aastat tagasi Läänemerel uppunud parvlaev Estonia puhul on siiani põhiküsimus selles, kas laeva keres on auk või mitte, ütles valitsuse uurimiskomisjoni juht aastatel 2005–2009 Margus Kurm.

Seekordses telesaates «Suud puhtaks» oli kõne all Estonia katastroof ja selle ümber tekkinud spekulatsioonid. Saates osalenud Margus Kurm rõhutas, et põhiküsimus on selles, kuidas pääses vesi autoteki all olevatesse veekindlatesse ruumidesse. «Selle kohta on lõpparuandes täpselt üks lause,» märkis Kurm.

Uurimiskomisjoni aruandesse ei pandud Kurmi sõnul kirja midagi, millega ükski selle liikmetest poleks olnud nõus. «Aga tõde ei saa olla kokkuleppeline. Tõde tuleb välja selgitada. Uurides tõendeid, modelleerides, arvutades ja nii edasi,» selgitas saatekülaline.

Kurm tõi näiteks samuti saates osalenud triatleedi Ain-Alar Juhansoni, kes pääses Estonialt selle vöörist vette hüpates ning nägi oma silmaga, et laeva ramp oli kinni.

«Ja kui me loeme lõppraportit või loeme uurimiskomisjoni materjale, siis Ain-Alar Juhansoni ja tema sõbra Anti Araku ütlustest ei ole seal mitte midagi. Kuna need ütlused lihtsalt ei sobinud sellesse versiooni, sellesse kokkuleppelisse versiooni, siis nad lihtsalt unustati ära. Nad kaotati ära,» ütles Kurm.

Kurm meenutas, et kui ta 2005. aastal Estonia katastroofi küsimusega tegelema hakkas, leidis ta ülekuulamisprotokollidest kohti, kus õnnetuse üle elanud rääkisid, et nad nägid midagi, mis ei lähe kokku ametliku versiooniga.

Seevastu saates katastroofi uue uurimise vastu olnud ajakirjanik Madli Vitismann soovitas kõigil kahtlejatel võtta kätte uurimiskomisjoni lõppraport ja uurida seda. Vitismanni sõnul pruugib lõppraportis vaid vajalik lehekülg avada ning enamasti on vastus küsimusele käes.

Kommentaarid (51)
Copy
Tagasi üles