Estonial hukkunute lähedased vaidlevad Eesti riigiga

BNS
Copy
Parvlaev Estonia mälestusmärk Pärnus
Parvlaev Estonia mälestusmärk Pärnus Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased peavad vaidlust Eesti riigiga, mille kaugem eesmärk on sundida riiki käivitama 1994. aasta 28. septembril juhtunud õnnetuse suhtes uus uurimine. 

Lennart Berglund ja Lasse Johnsen esitasid mullu 19. detsembril Tallinna halduskohtule kaebuse justiitsministeeriumi mullu 19. novembri vastuse tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti soovisid nad, et kohus kohusdtaks valitsust uuendama reisiparvlaeva Estonia uurimist või alternatiivselt kohustada valitsust hindama Estonia uurimise menetluse uuendamise vajadust.

Juba 206. aasta 19. oktoobril esitasid Lennart Berglund, Lasse Johnsen ning teised Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja huku üle elanud reisijad Eesti vabariigi Stockholmi suursaatkonna vahendusel toonasele Eesti peaministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks.

Sellele taotlusele vastas aga justiitsministeerium mullu 19. novembril kirjaga, milles selgitas, et riigikantselei edastas kõnealuse pöördumise 2017. aasta 28. septembril vastamiseks justiitsministeeriumile.

Justiitsministeeriumi vastus oli, et haldusmenetluse uuendamise otsustamine on valitsuse, mitte justiitsministeeriumi pädevuses, kuid kuna taotluses ei ole esitatud selliseid uusi olulisi asjaolusid ja väiteid, mida poleks erinevates uurimistes varasemalt esile toodud või analüüsitud, siis ei pea ministeerium põhjendatuks pöörduda menetluse uuendamiseks valitsuse poole.

Kohus märkis enne teisipäevast istungit tehtud määruses, et vastustajatel tuleb eelistungil selgitada, millistel asjaoludel ja õiguslikul alusel on peaministrile edastatud taotlus jõudnud lahendamiseks riigikantseleile ning viimase poolt edastatud justiitsministeeriumile, kes on vastanud taotluse esitajatele, et nende seisukoha kohaselt ei ole justiitsministeerium pädev taotlust lahendama ning ei plaani pöörduda pädeva haldusorgani ehk valitsuse poole.

Teisipäevasel istungil oli peamiseks küsimuseks, kas pöördumine oli taotlus või märgukiri, kes pidi seda lahendama, kas valitsus või ministeerium ning kas see lahendati.

Kaebajad ning nende esindaja Piret Blankin leidsid, et tegemist on taotlusega mitte märgukirjaga ning seda on pädev lahendama valitsus ja see on valitsuse poolt siiani lahendamata ning seega peaks kohus kohustama valitsust seda taotlust lahendama.

Justiitsministeeriumi ja valitsuse esindaja Alar Must leidis, et valitsuse kohustamine ei ole põhjendatud. Lisaks mainis Must, et tal ei ole teisipäevasel istungil valitsuse poolt volitust kaebusele vastu vaielda ega seda omaks võtta ning palus põhiarutamine edasi lükata.

Kuigi vastustajate esindaja soovis põhiarutamise edasi lükata, siis kohus arutas teisipäeval asja lõpuni ja määras otsuse teatavaks tegemise ajaks 24. oktoobri. Otsus kuulutatakse kirjalikult ning kohus edastab selle pooltele elektroonselt.

Istungil oli arutelu all ka kompromissi võimalus ning kui kompromiss saavutatakse, siis saavad pooled sellest kohtule teada anda.

Parvlaev Estonia uppus Läänemerel 28. septembril 1994 vahemikus kell 0.55-2.03. Laev oli teel Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal.

989 pardal olnust päästeti 137, hukkus 852 inimest ning vaid 95 hukkunu surnukehad leiti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles