KOV-idel on edaspidi võimalik suuremas mahus lammutada "tondilosse"

"Kohalikel omavalitsustel on olnud suur huvi, et teha enda piirkonna elamuid korda ning selle eelduseks on vanade ja oma aja ära elanud hoonete lammutamine. Tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus ning muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui ka uutele elanikele," lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Toetuse piirmäära kaotamine tuleneb toetuse taotlemise aktiivsuse langusest. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et taotlejad piirkondadest, kus tühjenevate hoonete osakaal on suur, on jõudnud toetuse andmise praeguse piirmäära lähedale ega saa seetõttu enam toetust taotleda.

Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks võimalik lammutada ka kasutusest välja langenud ühiskondlikke hooneid, millele varem riigi toetus polnud.

Tapa vallavanem Riho Tell nentis, et toetuse suurenemine on hea uudis, kuid see ei lahenda kõike. "Paljude objektide puhul on omandisuhted väga keerulised," tõdes ta. "100 000 piiri ligi ei ole me toetusi taotlenud, pigem on jäänud see suurusjärku 30 000 – 40 000 eurot."

Telli hinnangul on Tapa vallas asuvatest "tondilossidest" lammutatud seni vaid väike osa, palju tööd on veel ees. "Vallale kuuluvaid objekte on ehk suurusjärgus kümmekond, enamik on siiski eraomandis," kostis Riho Tell.

Selle aasta maikuu seisuga on toetust eraldatud 36 vallale ja linnale, et lammutada 73 hoonet, kogusummas 895 036 euro eest. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Tallinna linn ning Koonga vald. Suurim toetus kogusummas 100 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale, kus on ühtlasi kõrgeim osaliselt või täielikult kasutusest välja langenud hoonete osakaal.

Riiklik toetus moodustab kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest, millele lisandub kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseering 30 protsendi ulatuses. Toetusetaotlusi võtab vastu SA KredEx. 2018.– 2022. aastaks on planeeritud toetusi ligikaudu 2,5 miljoni euro ulatuses.