Finantssektor mures: kas teise samba raha viiakse hoiu-laenuühistutesse? (2)

Finance Estonia märkis, et selle aasta kaheksa kuuga on olnud 107 registreeritud investeerimiskelmuse juhtumit kogukahjuga 1,9 miljonit eurot. «Kuidas tagate, et pensionifondist raha välja võtnud inimesed ei lange investeerimiskelmuste ohvriks ja ei kaota seeläbi kogu oma pensionisääste? Kuidas plaanite selgitada pensionifondidest raha välja võtnud inimestele, et selle suunamine nt 12% aastaintressiga hoiu-laenuühistusse ei ole riskivaba ega riigi poolt garanteeritud ja seeläbi on võimalik jääda üleöö ilma kogu oma 17 aastaga kogutud pensionisäästust?» küsis organisatsioon.

Ka Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ütles Postimehele, et pensionireformil on ühistutele teatud mõju. Samas rõhutas ta, et kui praegu moodustavad hoiu-laenuühistute kaasatud hoiused vaid alla 1% kommertspankade hoiustest, siis võib öelda, et valdavalt eelistavad inimesed hoida oma sääste siiski vähem riskantsel kujul.

«Seega väga suurt raha viimist HLÜdesse pärast pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist tõenäoliselt eeldama ei peaks. Samas, arvestades HLÜde tänast suhtelist väiksust ja pensionifondides oleva raha suurt mahtu, siis mingi mõju HLÜde kasvule sellel kindlasti oleks,» nentis Raudsaar.

Tänane Postimees kirjutab, kuidas rahandusministeeriumis on viimase paari aastaga valminud plaan, kuidas hoiu-laenuühistud parema kontrolli alla saada. Järelevalve on vajalik, sest turul leidub ühistuid, mis on algsest kommuunipõhise hoiustamise ja laenamise ideest kõrvale kaldunud ning tegutsevad kasumi teenimise eesmärgil. Ühistute tegevust reguleerib küll seadus, kuid kuna kontrollijad on ühistu liikmed ise, siis on tegutsemiseks antud suhteliselt vabad käed.