Siim Saavik: kes kolib suurlinnast maale?

Siim Saavik
, reporter
Copy
Siim Saavik
Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Elada maal või linnas? Keeruline küsimus. Teame, et väikelinnade ja külade elanike arv tüürib enamasti järjekindlalt kahanemise suunas. Lõunaeestlastega vesteldes tuleb tihti jutuks mure, et noored kipuvad suurlinnadesse kolima.

Seda ei saagi pahaks panna, sest noored otsivad võimalusi arenguks, kuigi neid võimalusi on ka maal – lihtsalt vähem.

«Oleme ületanud selle arengufaasi oma riigis, kus suurtes linnades on alati mugavam elu. Osatakse hinnata seda, mida hõreasustus suudab pakkuda,» võib lugeda meie presidendi sõnu reedesest Lõuna-Eesti Postimehest.

Suurlinnades on küll jätkuvalt mugav elu, samas suudab külaelu pakkuda asju, mida linnas pole. Paraku ei usu ma, et see arengufaas, kus maainimesed linna kipuvad ja sinna jäävad, on Eestis juba ületatud. Kindlasti on häid näiteid, kuidas inimesed on Tallinnast või Tartust maale kolinud. Tean mõnda sellist isegi, ka noori, kuid need on ikkagi üksikud näited.

Kas tulla kodukohta tagasi ja üritada ennast uuesti rohujuuretasandilt üles töötada või elada edasi pealinnas materiaalselt kindlustatud elu?

Kujutage ette, et olete 25-aastane noormees või neiu. Pärit näiteks Valgamaalt. Kolisite pärast gümnaasiumi lõpetamist pealinna ja õppisite mõnd peent eriala. Ülikooli kõrvalt hakkasite erialasel tööl käima ja pärast haridustee lõppu saite veelgi parema töö. Aastad mööduvad, palganumbrid kasvavad. Ühel hetkel hakkate mõtlema, et koliks Valgamaale tagasi. Aga kuidagi on vaja ka endises kodukandis raha teenida.

Tallinnas olete teeninud ehk umbes 1500 eurot kuus, Valgamaal pole aga teie erialal üldse tööd. Siis ollaksegi valiku ees, mida enamik ei julge proovida. Kas tulla kodukohta tagasi ja üritada ennast uuesti rohujuuretasandilt üles töötada või elada pealinnas materiaalselt kindlustatud elu? Kindlasti on võimalik mõlemat moodi talitada.

Elu näitab, et maale kolivad pigem jõukamad inimesed. Sellised, kes on aastate jooksul suutnud oma kukrut keskmisest rohkem täita. Ja nendestki ei saa maal enamasti püsielanikke. Pigem ostavad nad endale maale suvekodu, käivad seal nädalavahetustel ja lähevad esmaspäeval linna tagasi tööd tegema. Kas neid inimesi saab kasutada näitena kui linnast maale kolijad? Vaatepunkti küsimus.

Niisiis mängib peamist rolli töökohtade olemasolu, sest väljaõppinud spetsialist ei taha hakata pelgalt põllul peete kõplama. Siinkohal võiks appi tulla riik, kes eraettevõtjatele soodustusi pakub või ise maale töökohti juurde loob.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles