Narva linnuse restoran näitas uut nägu

Ago Gaškov
Copy
Borš oli nii otseses kui ka kaudses mõttes südamega tehtud: südametükid olid sees ja andsid leemele oma mõnusa maitse.
Borš oli nii otseses kui ka kaudses mõttes südamega tehtud: südametükid olid sees ja andsid leemele oma mõnusa maitse. Foto: Ago Gaškov

Kui Narva muuseumi restoran Rondeel keset suve peakokast ilma jäi ja uksed ootamatult kinni pani, tekkis mulje, et üks Ida-Virumaa paremaid söögikohti on enneaegu hingusele läinud.

Muuseum lubas restorani peatselt uuesti avada ja tegigi seda, kuid peakokka restoranil polnud. Pole peakokka, pole ka restorani. See lihtsalt on nii.

Uus peakokk on Narva juurtega 

Aga kehtib ka ütlus, et kõik on uus septembrikuus. Rondeelil on uus peakokk ja uus menüü. Lauanõud on ka uued, aga see pole eriti oluline. Uus peakokk on Vladimir Upeniek, Narvast pärit, aga mitu aastat endale igal pool Euroopas, viimastel aastatel Pärnus kuulsust kogunud mees. Üks Eesti tippkokkadest.

Neljapäeva õhtul tutvustas Rondeel uut peakokka ja uut menüüd. Viiekäiguline õhtusöök algas tervitussuupistetega: põletatud kreveti tartar, tšilline avokaadotartar musta kinoa ja karulauguga ning hapuõunatartar hanemaksapatee ja praetud leivaga. Joogiks pakuti Jaanihanso siidrit Brut.

Mis on tartar? 

Vladimir Upenieki sõnul on menüüs olevad tartarid austusavaldus Narvas kunagi elanud tatarlastele.
Vladimir Upenieki sõnul on menüüs olevad tartarid austusavaldus Narvas kunagi elanud tatarlastele. Foto: Ago Gaškov

Juba tutvumismenüüs oli neli tartarit. Selle roa salapära avamisega jääb jänni isegi internet. Vaid ühelt venekeelselt saidilt leiab selgituse.

"Tartar on roog, mida süües saab rahuldada kaks vastandlikku tungi: olla esteet ja samal ajal ürginimene. Tartar on vana tatari retsept. Esialgu valmistati seda ainult lihast, aga tänapäeval tehakse seda lõhest, aedviljadest ja isegi marjadest," kirjutab Vene otsingumootor Jandeks.

Vladimir Upenieki menüü oli selle suurepärane näide. Kokk ise ütleb, et tema tartarid on austusavaldus Narvas kunagi elanud tatarlastele. "Rondeel on muuseumirestoran ja siin peavad toidud olema ajaloolised. Ma leidsingi, et tartar on Narva kaudu jõudnud Euroopasse, sealt omakorda Ameerikasse ja hamburgeri näol tagasi jõudnud. See, et tartarid jõudsid Aasiast mööda hansateid Narva kaudu Euroopasse, on ajalooline fakt," rääkis Upeniek, lubades, et toitude lood pannakse menüüsse kirja.

Külm eelroog oli kummardus Narva tuntuima toidu − silmude ees: mustaleivatartar vähimajoneesi ja marineeritud silmudega, kõrvale Zinck Cremant D'Alsace Brut.

Südamliku borši kõrvale toodi lauale ka pits Sosku viina. Borš oli tõepoolest südamlik. Nii otseses kui ka kaudses mõttes südamega tehtud. Südametükid olid sees ja andsid leemele oma mõnusa maitse.

Pearoog oli − üllatus-üllatus − lihavaba: vürtsikas baklažaan adžika ja juustuga, joogiks veel üks Alsace'i vein − Zinck Gewürztraminer.

Magustoiduks pakuti ahjuploome mee ja pistaatsiapähklitega.

Ja veel − kui enamasti võtab ettekandja macchiato küsimise peale sisse põgenemisasendi, siis Rondeelis tuuakse pisike tassike maitsvat ja kanget piimalisandiga kohvi lihtsalt lauda.

Huvitavad veinid

Menüüs on Alsace'i veinid. Selle piirkonna keskus Strasbourg sarnaneb mõnes mõttes Narvaga. Linn on kahe kultuuri piiril, samuti on seal uhkeid kaitserajatisi. Kas see on pannud aluse veinivalikule? "Ei, mitte sellepärast. See on küll vana Euroopa, aga uus ja kiiresti arenev veinipiirkond. Need on huvitavad veinid," selgitas peakokk.

"Vladimir on väga hea toitude ja veinide kokkusobitaja. Ma usaldan teda selles väga. Küll aga tahaks tulevikus hakata pakkuma ka restoranis valmistatud tõmmiseid, nastoikalaadseid jooke, ent tuleb vaadata, milliseid retsepte pakub meile vana Narva," ütles Narva muuseumi direktor Ivo Posti.

Hinnaskaala on kokku surutud 

Toidukriitik Aet Kiisla ütles, et tema ainus mure on see, kas Rondeel suudab hoida stabiilset kvaliteeti, kuna peakokal on lisaks Rondeelile ka kaks restorani Pärnus. "Kas tema kohalolek on vajalik, kas suudetakse ka ilma temata seda kvaliteeti hoida?" küsis Kiisla. Narva muuseumi direktor Ivo Posti pareeris seda küsimust: "Upenieki tasemel kokk lihtsalt ei saa lubada, et tema nime seostatakse ebastabiilse kvaliteediga." Kiisla ütles, et tutvustusel pakutud toit meeldis talle väga. "Üks tähelepanek on hinnataseme kohta: kui eelmise peakoka Indrek Kõveriku ajal oli nii odavaid kui ka kalleid toite, siis nüüd on hinnatase ühtlasem." Kõveriku ajal maksid supid ning magustoidud kolm ja pool eurot, praehinnnad aga ulatusid 20 euroni. Nüüd algab suppide hind viiest eurost ja kõige kallima praena hakkas silma 12eurone lambakarree.

Kokkuvõttes võib aga öelda, et Narval näib olevat vedanud. Punkarihingega Indrek Kõverik lahkus küll Rondeelist, aga peab Narva-Jõesuus Franziat, kuhu on mõnikord juba üsna keeruline lauda saada. Muuseumirestoran tõi tippkokast narvaka Vladimir Upenieki piirilinna tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles