Saksa valitsus tuli lagedale üle saja miljardi euro suuruse kliimaplaaniga (6)

Pärast öö läbi kestnud kõnelusi jõudis kantsler Angela Merkeli koalitsioon leppeni, mis hõlmab meetmeid alates energia- ja tööstussektori kasvuhoonegaaside heitme vähendamisest kuni heitmevabade elektriautode ja ühistranspordi toetamiseni.

Plaani järgi tõusevad lennupiletite hinnad, samas kui rongipiletite hind langeb. Umbes 86 miljardit eurot paisatakse raudteetaristusse ja raha kulutatakse ka ühistranspordi edendamisele, näiteks läbi 365-eurose aastapileti.

«2030. aastaks eraldatakse kliimakaitsele ja energiaüleminekule kokku kolmekohaliste miljarditeni ulatuv summa,» selgub uudisteagentuuri AFP kätte jõudnud programmi kokkuvõttest.

Valitsuse teatel ei mõjuta investeering valitsuse eesmärki hoida eelarvet tasakaalus, kuid see aitab «toetada majandust».

Kui punetavate silmadega poliitikud kõnelustelt reedel lahkusid, avaldasid tuhanded inimesed üle Saksamaa meelt kliima kaitseks.

Seni suurimal rahvusvahelisel kliimastreigil «Reeded tuleviku nimel» blokeerisid meeleavaldajad Berliini kesklinnas ühe silla, samas kui Frankfurdis peeti istumisstreik.

Merkeli valitsuse jaoks panused tõusevad. Majandusele ennustatakse selle aasta kolmandas kvartalis langust ning tööstus tahab halvima vältimiseks võimalikult vabu käsi, kuid valitsus ei taha endast võõrandada rohelist poliitikat tahtvaid noori valijaid. Võimuparteid üritavad leida nende kahe huvi vahel tasakaalu, kuid see on osutumas raskeks.

Euroopa suurima majandusega Saksamaa on praegu kursil, millega ta ei täida järgmise aasta kliimaeesmärke. Samas lubab riik, et täidab 2030. aasta eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra 1990. aasta tasemest.

Saksamaa moodustab umbes 2 protsenti ülemaailmsest süsinikuheitmest, mida süüdistatakse maakera soojenemises, jäämasside sulamises, meretaseme tõusus ja aina raevukamas ilmastikus.

Endine teadlane Merkel oli kunagi tuntud kui kliimakantsler, sest ta edendas üleminekut roheenergiale. Edusammud on aga viimasel ajal tagasi pööranud suurem sõltuvus kivisöest, mille tingis valitsuse otsus loobuda 2022. aastaks tuumaenergiast.

Sel aastal teatas Merkeli valitsus, et loobub kivisöest 2038. aastaks, kuid sellele on vastu kaevanduspiirkonnad, eriti riigi idaosas.