Isidor Levini 100. sünniaastapäevaks on jõudnud ta hauale kaunis tähis (4)

Selle hauaplaadiga seotud asjaajamisi korraldas Eesti välisministeeriumi diplomaat, nõunik Jüri Trei, kes pidas hauaplaadi valikul ja kujundamisel igal sammul nõu Isidor Levini Saksamaal elava lese Gisela Schenkowitc-Leviniga.

Jüri Treil oli au Isidor Levinit isiklikult tunda.

2000. aastate algul, mil ta Peterburis Eesti konsulina töötas, täitis ta siis ka Peterburis elanud Isidor Levini südamest tulnud soovi – kinkida oma raamatukogu Tartu ülikoolile. Jüri Trei ajas korda vajalikud dokumendid ja korraldas kolme koormatäie raamatute Venemaalt Tartu ülikooli raamatukokku jõudmise.

Isidor Levin suri eelmise aasta 24. juulil 98 aasta vanusena Hamburgis. Kuna ta soov oli, et tema põrm saaks puhata oma õpetajate, sõprade ja aatekaaslaste kõrval, siis toodi ta tuhk Saksamaalt ja asetati Uku ja Eha Masingu haua lähedale Raadile. Seni oli sellel platsil ajutine nimetahvel.

Isidor Levin sündis Lätis ning ta side Eestiga sai alguse juba 1937. aastal, mil ta asus õppima Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas kõigepealt juuditeadust ning hiljem eesti ja võrdlevat rahvaluulet. Pärast Teist maailmasõda õppis Levin Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.

Lisaks lõpetas Levin Leningradi ülikooli folkloristina ning kaitses 1968 doktoritöö NSVL Teaduste Akadeemia orientalistika instituudis Moskvas.

Eesti Vabariigi president Lennart Meri autasustas professor Levinit 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Isidor Levin oli Eesti akadeemilise orientaalseltsi auliige.

Täna on tema sajas sünniaastapäev, ta põrm puhkab Tartus ning seda kohta Raadil märgib kivisse raiutud raamat.