Solman: rahvaloendus peab andma pildi sellest, kui palju eestlasi ja eesti keelt rääkivaid inimesi Eestis elab

Loora-Elisabet Lomp
Copy
Rahvastikuminister Riina Solman.
Rahvastikuminister Riina Solman. Foto: Erik Prozes

Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul vajab riik tõest informatsiooni kodanike keele, kultuuri, religiooni ja elukoha suhtes, et siis teha õigeid poliitilisi valikuid. Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru sõnul on riigil on vaja elanikele taolisi küsimusi esitada, et paremini teada, kui palju, millistes tingimustes ja kes need elanikud on. 

Rahvastikuministri sõnul on vastavalt põhiseadusele Eesti riik selleks, et tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade. «Seetõttu on tähtis, kui palju on eesti keele ja kultuuri kandjaid kokku, aga ka see, kui suur osa Eestis elavatest inimestest on eestlased ja räägivad eesti keelt,» lausus minister.

Solman lisas, et eestlased on oma kodumaal mitmetes piirkondades napis enamuses ja mõnedes piirkondades vähemuses ning see sunnib riiki rahvastikunumbreid väga hoolikalt jälgima, et teha õigeid poliitilisi valikuid.

Solman peab oluliseks ka inimeste elukohta puudutavate andmete kvaliteeti. «Kui üks vanem on ennast kinnisvaramaksude tõttu registreerinud ühel aadressil ja teine vanem lapsele lasteaia- või koolikoha saamiseks teisel aadressil, siis võib ainult registreid vaadates jääda inimeste paiknemisest vale mulje,» ütles ta. 

Minister selgitas, et sellised andmete sisestamised võivad viia valede otsusteni nii regionaal- kui perepoliitikas. Näiteks võib jääda mulje, et Eestis on palju üksikvanemaid ning seetõttu leidis Solman, et perekonna kohta käivat informatsiooni oleks mõistlik inimestelt otse küsides üle kontrollida.

«Tänu sellele, et meie inimesed elavad, õpivad ja töötavad erinevates omavalitsustes või elavad pikemat aega välismaal, on sellised olukorrad tavalised ja kindlasti ei pea me neid inimesi sundima raamidesse, vaid vajame lihtsalt tõest infot tegelikkuse kohta,» ütles Solman. Rahvastikuminister lausus, et tegeliku informatsiooni avaldamine statistikaametile ei pane inimesi riigi või omavalitsusega suheldes halvemasse olukorda, kuna need andmed jäävad konfidentsiaalseks.

Solman selgitas inimeste usulise kuuluvuse kohta käivat statistika olulisust, et seda informatsiooni on vaja pideva aegreana, et jälgida ühiskonnas toimuvaid arenguid.

Tiit Tammaru: vähemuste vaatenurka on samuti oluline mõista, kuidas nad Eestis hakkama saavad

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru rääkis Postimehele, et rände ja rahvustega seotud küsimused ühel või teisel moel on kõikide riikide loendusprogrammides. Sageli on nende küsimuste täpne asetus riigiti spetsiifiline. Tammaru tõi näiteks USA, kus on suured erinevused erinevatest rassidest inimeste vahel, seetõttu on loendusel tähtsal kohal rassiliste erinevustega teemad: sissetulekud, eluase jne. Kuna Euroopas on sisserände uudsem nähtus ning Eurooa riikides pööratakse seetõttu enam tähelepanu immigrant rahvastikule.

«Eestis on rassi ja sisserände asemel kõige olulisem rahvuse teema, riigi põhiseadusesse sisse kirjutatud mõte on eesti keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade ning rahvaloendus peaks seda mõõtma,» selgitas Tammaru.

Tiit Tammaru
Tiit Tammaru Foto: Tairo Lutter

Tammaru ütles, et kõikides riikides on rassi, sisserände ja rahvusrühmadega seonduvad teemad väga olulised, kuhu on erinevatel põhjustel erinevad keelelis-kultuurilised kogukonnade tekkinud. Näiteks on kõikjal Euroopas linnadesse tekkinnud piirkonnad, kus muudest rahvustest inimeste osakaal on väga suur ja see tekitab suurlinnades erinevaid pingeid, kuni linnarahutusteni välja.  Probleem on veel eriti suur, kui sissetulekute erinevused käivad rahvusrühmi pidi ja selle probleemiga maadeldakse kõikjal Euroopas. «Tulemuseks on segregeerunud linnad ja ühiskonnad. Brexiti üheks tõukepõhjuseks oligi suur sisseränne ja ühiskonnas tekkinud protest sisserändajate ja ebavõrdsuse vastu,» lausus Tammaru ja lisas, et ega ka Eesti pole sellest probleemist puutumata. 

«Meil on terved linnad, kus on ülekaalus teiste rahvuste esindajad (Narva, Sillamäe jne) ning ka Tallinnas on mitmeid asumeid (Lasnamäel, Õismäel), kus vähemusrahvuste esindajad on ülekaalus. Nendes piirkondades ei toimi sageli ka Eesti riik põhiseaduse mõttes, sest eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkus ei ole tagatud,» selgitas Tammaru.

«Vähemuste vaatenurka on samuti oluline mõista, kuidas nad Eestis ja mujal uutes asukohariikides hakkama saavad, kas toimub diskrimineerimine,» ütles professor.

Usu küsimus on teist korda järjest rahvaloenduse programmis, kuna erinevad rahvusrühmad ja piirkonnad erinevad ka usulises mõttes. «Siis ei ole sellise küsimuse lisamine loendusprogrammi kuidagi eripärane,» lausus Tammaru. 

«Registrites olevad probleemid on ministri intervjuus hästi välja toodud. Esiteks, me ei tea seda, kui palju inimesi Eestis elab. Teiseks me ei tea, kus inimesed Eesti sees elavad,» selgitas professor vajadust, miks on vaja veel eraldi pärida elukohta puudutavate andmete kohta. 

«Kolmandaks, meil pole õrna aimugi sellest, milline on perede struktuur Eestis, sest vabaabielus inimesed ja nende lapsed ei kajastu registrites õigesti. Neljandaks, meil pole õrna aimugi inimeste elamistingimustest, sest ehitisregister sisaldab küll andmeid hoonete kohta, aga hoonete ja eluruumide seisukorrast puudub kogu rahvastikku kattev tõepärane info,» lausus professor. 

«Riiki, linnu ja valdasid ei saa juhtida, kuid pole aimugi, palju on elanikke, kes nad täpselt on ja millistes tingimustes nad elavad.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles