5MIINUST, OUJEE ehk lugu sellest, kuidas Võsu räpparid mu südame võitsid

Rasmus Rammo
, Reporter-toimetaja
Copy

5miinust, 13 ja reede, Tallinn, Helitehas, 16+ pidu. Peaks olema «jõhkralt suur live», aga publiku seast nii suur ei paistagi. Tavaline rämmar, lihtsalt rohkem rahvast ja tulevärki.

Kui silekael härrastest mööda ei vaata

See lugu algab tegelikult paar aastat tagasi, 2017. aasta lõpus Pärnu ööklubis Sunset. Padar, Shanon, Termikas... ja 5miinust. Samamoodi 16+ pidu nagu nüüd reedel vanas Factorys. 5miinust oli õhtu esimene bänd ja graafikust vist kinni ei peetud, kuna muidu poleks ma neid näinud.

Ja mulle ei meeldinud. Lavalt kostus ebamusikaalne ja -intelligentne «5miinust, oujee!» ning publikus tunglesid napilt legaalsed jolosväägerid, kellel natuke liiga palju lihaseid, maikad seljas ja need nõmedad ossisoengud peas. Kas see tegelikult päris nii oli, ma tagantjärele enam kindel pole, aga vähemalt selline emotsioon mul toona tekkis.

Nähtud, unustatud. Kerime umbes-täpselt aasta edasi ja 5miinuse poisid korraldavad Tallinnas Hollywoodis jõulurämmarit. «Elu24 ja Rasmus Rammo not welcome,» seisab ürituse kirjelduses. Olen samas nimekirjas natside ja korgivägistajatega. Millega ma selle saatuse ära olin teeninud, ma enam meelde tuletama ei hakka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles