PM Hollandis. Skaudipäevik: vastuolulise liidriga uustulnuk Montenegro

Andres Vaher, Rotterdam
Copy
Loodame, et Miloš Culafic ei tee täna Eestile samavõrd pahandust kui paari aasta eest Tallinnas.
Loodame, et Miloš Culafic ei tee täna Eestile samavõrd pahandust kui paari aasta eest Tallinnas. Foto: cev.lu

Eesti võrkpallikoondisele täna EM-finaalturniiril vastu astuv Montenegro esitab sootuks teistsuguse väljakutse kui eile Poola. See on mäng, mille Eesti lihtsalt peab võitma. Võimalikult kindlalt ja väheste jõukuludega pealekauba.

«Jokker number üks,» kõlab Eesti abitreeneri Alar Rikbergi esimene lause, kui ta asub esimest korda suurturniiril osalevat Balkani meeskonda iseloomustama.

Järgneb põhjendus: «Montenegro pole alates jaanuarist pidanud ühtki ametlikku kohtumist. Meil on vaid ülevaade kahest sõprusmängust Kreekaga. Nad pidid septembri alguses kaks korda vastamisi minema ka Iraaniga, aga need mängud jäid poliitilistel põhjustel ära. Kõik see kokku tähendab, et nemad teavad kõigist vastast kõike ja teistel on nende vastu valmistuda kindlasti kõige keerulisem.»

Eesti on viimastel aastatel Montenegroga kohtunud kaks korda ja saanud kaks 3:0 võitu. Mõlemad 2017. aastal, ühe MM-valikturniiril ja teise maailmaliigas, ühe kodus, teise võõrsil. «Kalevi spordihallis tuli võit kätte väga raskelt, kõik geimid olid pingelised ja lõppesid kahepunktilise vahega. Võõrsil saime hakkama kiirelt ja kindlalt,» heitis Rikberg kiirpilgu ajalukku.

Sealt jõudis ta sujuvalt tänapäeva: «Hea on aga see, et Montenegro koosseis on sisuliselt täpselt sama, mis oli toona. Ainult sidemängija on uus. Kui Simo Dabovic harrastas kiiret mängu, siis Rajko Strugar mitte. See peaks meile sobima.»

Montenegro meeskonna bosnialasest peatreener Veljko Bašic.
Montenegro meeskonna bosnialasest peatreener Veljko Bašic. Foto: cev.lu

Rikbergi kirjeldusel on Montenegro temporündajad «pikad, suured ja aeglased», keda eeldatavalt rünnakul üsna vähe kasutatakse. Seega tuleb pilk suunata võrgu äärtesse. Eesti abitreener peatus Montenegro kahel võtmemängijal.

Esiteks 33-aastane diagonaalründaja Miloš Culafic: «Tallinnas oli ta meie vastu hea, servil lausa pidurdamatu. Käis pallimas 24 korda, lõi viis ässa, ei teinud ainsatki viga. Tema tolle mängu meile keeruliseks tegigi. Kontrollmängudes Kreekaga oli ta aga kahvatu. Kindlasti sõltub tema efektiivsusest palju.»

Teiseks 30-aastane nurgaründaja Marko Bojic: «Võrkpallimaailmas pole just suurim saladus, et tegemist pole vaimselt kõige stabiilsema mängijaga. Suurem osa lepinguid on tal lõppenud keset hooaega. Põhjuseks enamasti erinevad distsiplinaarküsimused nagu alkohol ja muu säärane. Samas peitub temas müstiline anne. Kõik on olemas: tohutu kiirus, hüpe, plahvatus, võimas serv. Kui ta väga tahab, võib vabalt 30 punkti tuua. Oluline on tema tuju varakult ära võtta.»

Võrkpallimaailmas pole just suurim saladus, et tegemist pole vaimselt kõige stabiilsema mängijaga. 

Alar Rikberg Marko Bojicist

Eesti plaan: serv üles ja tempomehed lustigu!

Ehkki aimamist on eeltoodud põhjustel omajagu, saab Eesti esialgne mänguplaan lähtuma heast vastuvõtust. «Kui nende serv korralikult käes, peaks meie tempoosakond saama mõnusalt lustida. Samuti on oluline korrektne blokk – vastaste ridades leidub mehi, keda on võimalik pidurdada.»

Rikberg võtab analüüsi kokku ega hakka keerutama: «Mäng, kus me ei tohi punktigi kaotada. Vastasel juhul võivad hakata asjatud pinged tekkima ja järgmised kohtumised juba nii-öelda päästmiseks kujunema. Kõik öeldu ei tähenda, et Montenegro on nõrk vastane. Üldse ei ole. Nad on ohtlikud. Pikemat aega olid EMile pääsemise piiri peal, sattusid alati raskesse alagruppi. Nüüd võitsid osalejate arvu suurendamisest. Peame maksimaalselt keskenduma.»

Eile õhtul nüpeldas võõrustaja Holland Montenegrot armutult, loovutades geimides 13, 17 ja 15 punkti.

Eesti – Montenegro mäng algab täna kell 20, postimees.ee ja Kanal 12 teevad Rottedamis toimuvast pallilahingust otseülekande.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles