Tundmatud seened tasub metsa jätta

Terviseameti mürgistuseteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnutsi on olnud kaks juhtumit, kus söödi valget ja rohelist kärbseseent ning lisaks seeni, mis ei sobi kokku alkoholiga. Eelmisel nädalal tuli ühe mürgistuse raviks kasutada Eestisse esmakordselt saabunud amatoksiini antidooti, mis on mõeldud just rohelise ja valge kärbseseene mürgistuse vastu. “Need seenekorjajad, kes liiguvad metsas vaid sügiseti ja muidu seeni väga ei tunne, peaks loobuma valgete seente korjamisest, sest selles seenerühmas on segiajamise risk kõige suurem,” ütles Oder.

Oluline on meelde tuletada sedagi, et telefoniliinil nõustaja ei näe neid muru sees olevaid või juba purki hoidiseks tehtud  seeni. “Numbril 16662 helistajad peaksid suutma seene enne tuvastada. Sel moel on võimalik hinnata võimalikku mürgistust või ära söödud marja, seene, taime ohutust. Igal juhul kehtib ka eelmise aasta soovitus: kui inimene kohtub metsas tundmatu seenega, on mõlema osapoole jaoks turvaline see seen metsa jättagi,” ütles Oder.

Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkogrits ja jahutanuk. Siia rühma kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad pärast korduvat seene tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud – kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus – ilmneda alles 4–24 tunni möödudes. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.

Mürgiste seente söömisel on esmane ravim söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.

Mürgistest närvisüsteemile toimivatest seentest kasvavad Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib võtta päevi. Mürgistusnähud on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid.

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis lisaks tugevale maoärritusele tekitab mööduva maksa- ja neerukahjustuse. Sümptomid  algavad üldiselt 30 minuti kuni kahe tunni jooksul ja leevenevad kolme-nelja tunniga. Mõnel inimesel võib pärast seenetoidu söömist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud ja puravikud.

Peale mürgiseente leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi: tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või kuni viis päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus, higistamine, peavalu ning seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega.