Matkalised arvasid, et riigis on välja kuulutatud sõjaseisukord
13. september 2019, 11:50
Pärnu külastuskeskusest astus kolme suvekuu jooksul läbi ligemale 16 000 turisti. Seda on mõnevõrra vähem kui mullu, kuid turismiinfokeskuste külastatavus on vähenenud mujal Eestiski. Põhjuseks muutus inimeste infotarbimise harjumustes: teavet otsitakse aina enam internetist.
Nii on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud info edastamine Pärnu turismilehel visitparnu.com, mille külastatavus on mitu korda suurenenud.
„Internetist leiab kogu info üles, seepärast pole kõigil turistidel vajadust turismiinfot külastada. Seda eelkõige just nende turismigruppide puhul, kes veedavad Pärnus kõigest paar tundi ega kuluta oma vähest vaba aega külastuskeskusse tulekule,“ selgitas Pärnumaa arenduskeskuse turismimajanduse koordinaator Hando Murumägi.
Samal ajal on külastuskeskust kohapeal siiski tarvis, sest internet ei asenda vahetut suhtlemist ega anna vastust igale küsimusele.
Muu Eestiga võrreldes on Pärnu turismiinfopunkti külastatavus jätkuvalt kõrge, seda eeskätt just suvel, kui linnas on palju turiste.
Kõige agaramalt väisasid sel suvel kohalikku külastuskeskust Euroopa päritolu turistid (sakslased, soomlased ja hispaanlased), kuid tulijaid oli kaugemaltki: Puerto Ricost, Colombiast, Sri Lankalt, Dubaist, Malaisiast, Nigeeriast, Kasahstanist ja Filipiinidelt.
Kui tavaliselt tunnevad külalised huvi Pärnu linna kaardi, vanalinna, ranna ja spaade vastu, siis aeg-ajalt päritakse kummalisi asju.
Inimtühi matkatee ehmatas rännumehi
- Kaks turisti Saksamaalt matkasid Kablist Kilingi-Nõmme suunas ja kuna nad ei näinud teel olles ühtegi inimest, otsustasid sõita bussiga lähimasse linna. Sakslased arvasid, et inimesi ei ole, kuna riigis on välja kuulutatud sõjaolukord.
- Kord küsisid turistid, kus saaks Pärnus karusid näha, ja üks külastuskeskuse suvetöötajatest rääkis, et laulu järgi on Vändras see võimalus, aga lisas, et karu kohtamise tõenäosus on äärmiselt väike. Järgmisel päeval tulid turistid tagasi: nad olidki Vändra kandis karu näinud.
- Turist Austraaliast tuli uurima, kust leiaks infot 1900. aastatel Eestist lahkunud inimeste kohta. Inimene otsis oma sugulaste haudugi. Kuna Eestis on eraldi kalmistute veebileht, leidiski külastuskeskuse infotöötaja pika otsimise peale küsija ühe perekonnaliikme haua üles. Turist oli äärmiselt õnnelik.
Näiteks sel suvel küsiti, kas SUP-lauaga saab Pärnust Kihnu aerutada, kas Pärnu linna lipp on inspireeritud Soome riigilipust ja miks kuulutati Eesti iseseisvusmanifest välja Pärnus päev varem kui Tallinnas.
„Tüüpiline külaline küsib esimese asjana kaarti ja kuulab ära infotöötaja, kes selgitab, kus me asume, kus on vanalinn ja rand, ning näitab kaardil kätte numbritega tähistatud vaatamisväärsused. Seejärel küsib keskmine külaline, kuhu ta võiks lõunale minna, millist spaad külastada või mida lastega teha. Kui turist peatub siin pikemalt, uurib ta, kuidas pääseda Soomaale või Kihnu saarele. Väga palju päritakse Eesti rattateede kohta ja küsitakse, kuidas rattaid transportida, kui rong enam Pärnusse ei käi,“ selgitas Murumägi.
Kui maakonna puhul pärivadki turistid enim Soomaa, Kihnu, matkaradade, karavaniparkide, telkimiskohtade ja jalgrattateede kohta, siis Pärnu linnas tuntakse enamasti huvi siinse looduse, muuli, spaade, jalgrattarendi, söögikohtade, ürituste, muuseumide ja perega ajaveetmise võimaluste vastu.
„Vahel uuritakse madala veetaseme ajal, miks rannaelevant veepiirist nii kaugel asub. Ja kui vastata, et veetase on madal, uuritakse, et kui on mõõn, mis kell tõus tuleb. Siis saame seletada, et meil pole tõus ega mõõn, vaid veetase oleneb tuulesuunast ja sademetest. Ühed austraallased küsisid aga, kas Pärnus vahel lund ka sajab. Kui seletasime, et jah, vahel jääb lumi terveks talveks maha, oli neil raske seda uskuda. Samuti ei tahtnud nad uskuda, et meile on 27 plusskraadi juba päris palav. Austraallastele on see lihtsalt soe,“ rääkis Murumets.