Pöörane: Eesti eluasemehinnad on viimase viie aastaga uskumatult palju tõusnud

Eesti Panga ökonomisti Merike Kuke sõnul on Eestis peamine eluasemehindade tõstja olnud sissetulekute kasv. Näiteks 2015. aastal tõusid inflatsiooniga korrigeeritud eluasemehinnad ligi 5 protsenti seetõttu, et sissetulekud kasvasid 6 protsenti. 

Eluruumide arvu kasv on keskpanga ökonomisti sõnul aga mõningal määral leevendanud hindade kasvu ja intressimäärad on erinevatel perioodidel nii panustanud kui ka pehmendanud hindade kasvu.

Nimelt 2017. aasta negatiivsed intressimäärad toetasid eluasemehindade tõusu, kuid 2018. aastal on intressimäärade tõus pigem vähendanud hinnatõusu. Kuid näiteks 2006. aasta lõpus olid eluasemehinnad ligikaudu 35 protsenti kõrgemad, kui need oleks olnud põhjendatud põhitegurite järgi.

Mullu kasvas inflatsiooniga kohandatud eluaseme hinnaindeks 1,9 protsenti, aga põhitegurite muutusega põhjendatud eluasemehindade kasv oleks ökonomisti hinnangul olnud 8,7 protsenti. «Et tegelik kasv oli väiksem, siis eluasemete hinnad on suuremas kooskõlas põhitegurite tasemega kui eelnevatel aastatel,» märkis Kukk.

Sellest saab keskpanga ökonomisti sõnul järeldada, et kuigi esmapilgul võib jätkuv eluaseme hinnatõus viimastel aastatel viidata liigsele optimismile kinnisvaraturul, on see olnud siiski põhjendatud sissetulekute kasvuga.

Praegune eluasemehindade tase on tema hinnangul vastavuses üldise majandusolukorraga, kuid see ei tähenda, et majanduskriisi ajal hindade lühiajalisi kõikumisi ei toimu.«Kui sissetulekud langevad, siis langevad ka eluasemehinnad, mis võivad kukkuda ka rohkem kui sissetulekud ehk põhjendatud tasemest allapoole,» märkis Kukk. 

Seejuures võib Eesti Panga ökonomisti sõnul praegu, kui eluasemehinnad on põhiteguritega põhjendatud tasemel, loota, et üle reageerivat hinnamuutust ei toimu.