Euroopa Keskpank keeras rahakraanid lahti (7)
Euroopa Keskpank (ECB) otsustas neljapäeval rahapoliitikaistungil langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti võrra -0,50 protsendile ja teatas, et taasalustab varaostuprogrammi.
Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks jäeti 0,00 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimääraks 0,25 protsenti.
Nõukogu eeldab, et ECB baasintressimäärad jäävad praegusele või madalamale tasemele kuni inflatsiooni väljavaade läheneb tasemele, mis on lähedal kahele protsendile, ent jääb sellest piirist allapoole.
ECB teatel algab uus varaostuprogramm 1. novembrist tempos 20 miljardit eurot kuus. Nõukogu eeldab, et programm kestab piisavalt kaua, et toetada intressimäärade mõju ja et see lõppeb veidi enne seda, kui baasintressimäärasid tõstetakse.
Eesti Pank uut rahatrükki ei pooldanud
Eesti Panga uus president Madis Müller jätkab Euroopa Keskpanga nõukogus Ardo Hanssoni nn pistrikupoliitikat, avaldades pessimismi rahatrüki taaskäivitamise mõttekuse suhtes.
Müller ütles uudisteagentuurile Bloomberg, et ehkki euroala majanduse olukord on halvenenud, majanduslangust veel ei ole ning pole ka deflatsiooniohtu, mis võiks olla rahatrüki põhjustaja. «Ma ei arva, et meil oleks praegu tugev põhjus QEks (quantitative easeing – rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine ehk varaostuprogramm ehk rahatrükk – T.O.),» ütles Müller möödunud nädalal Bloombergile.
«Lisaks disproportsionaalsusele olukorras, kus deflatsiooniohtu ei ole, on minu mure veel selle ebaefektiivsuses,» lisas ta.
Lisaks Müllerile on EKP nõukogu liikmetest rahatrüki taasalustamise suhtes näidanud pessimismi Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann, Hollandi keskpanga juht Klaas Knot, Austria keskpanga juht Robert Holzmann, Prantsusmaa keskpanga juht Francois Villeroy de Galhau ja EKP juhatuse liige Sabine Lautenschlaeger, kes on toonitanud, et rahatrüki taasavamine peaks olema viimane võimalus.
Paraku ei saanud Eesti Panga president Madis Müller, nagu ka Francois Vileloy täna toimunud nõukogu koosseisus hääletada, sest alates 2015. aastast käib hääletamine rotatsioonipõhiselt ning saatuse tahtel tuli Mülleril oma kahel esimesel nõukogu koosolekul hääletamisest kõrvale jääda.
Trump kritiseeris USA Föderaalreservi
USA president Donald Trump kritiseeris pärast Euroopa Keskpanga otsust taas USA Föderaalreservi, sest viimane pole Ühendriikide majanduse ergutamiseks tegutsenud sama kiiresti kui Euroopa Keskpank.
«Nad proovivad ja neil läheb korda euro odavdamine väga tugeva dollari vastu, seeläbi USA eksporti kahjustades,» säutsus Trump Twitteris pärast teadet.
«Ja Fed istub ja istub ja istub,» lisas Trump oma hiljutisimas sõnavõtus oma riigi keskpanga vastu.
European Central Bank, acting quickly, Cuts Rates 10 Basis Points. They are trying, and succeeding, in depreciating the Euro against the VERY strong Dollar, hurting U.S. exports.... And the Fed sits, and sits, and sits. They get paid to borrow money, while we are paying interest!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) September 12, 2019