Tuuleveski teatri "Tuhkatriinu" on täis imesid

Uue lavastusega alustas Jõhvi teater oma 32. hooaega. "Tuhkatriinu" on juba 83. lavastus, millega Tuuleveski näitlejad nii väikesi kui ka suuri vaatajaid rõõmustavad.

Uuest lavastusest sai Tuuleveskile omamoodi eksperiment, kuna selle loomise kallal nägi peaaegu terve aasta vaeva rahvusvaheline meeskond: lavastaja on bulgaarlane Sabi Sabev, kunstnik Aldona Zabielskaite Leedust ning muusika autor Tallinna helilooja Vjatšeslav Mogilevtsev. 

"Sabi Sabev käis kolm aastat tagasi välja, et võiks meie trupi jaoks midagi lavastada. Miks ka mitte? Ent meil tuli kolm aastat oodata, kuna meie teatri graafik on pikalt ette ära planeeritud," rääkis Tuuleveski teatri direktor Valentina Fursova.

Tuuleveskilaste positiivsus köitis

"Kõik uus pakub mulle huvi. Olen töötanud eri riikide ja kontinentide teatritega, lavastanud nii täiskasvanutele kui ka lastele mõeldud näidendeid. Tuuleveskilaste tööga tutvudes nägin, et nad on positiivsed, loomingulised ja aktiivsed inimesed, kellega oleks tore midagi koos luua. Saatsin neile kirja ja saingi oma rõõmuks positiivse vastuse," rääkis Sabi Sabev. 

Möödunud sügisel asutigi töö kallale: arutati üheskoos pakkumised läbi ning jäädi peatuma "Tuhkatriinul".

Tuuleveski lavastas "Tuhkatriinut" aastaid tagasi ka ise, kuid siis oli tegu draamalavastusega. Nüüd katsetasid nad esimest korda nukunäidendit, kuna see formaat on praegu rohkem nõutud, pealegi on sellega lihtsam külalisetendusi anda.

Sabi saabus Jõhvi augusti keskel, mil kostüümid ja dekoratsioonid olid juba valmis ning jäi vaid näitlejatega viimased proovid teha.

"Nad on väga töökad ja töövõimelised inimesed, mõistame üksteist suurepäraselt. Meil on kujunenud tore meeskond ning soe ja loominguline atmosfäär," sõnas ta.

Karakteriga nukud

Lavastaja ja näitlejad on väga rahul ka Aldona Zabielskaite loodud nukkudega. Nukukunstnik märkis, et tavaliselt kulub tal näitemängu kujundamiseks umbes kolm kuud, "Tuhkatriinu" puhul aga läks peaaegu aasta, kuna Leedu ja Eesti asuvad üksteisest üsnagi kaugel ning sageli ta siin käia ei saanud. Sellest hoolimata oli see temale väga huvitav töö.

"Olen töötanud Kaunase nukuteatris ja loonud palju nukke, kujundanud ka draamalavastusi ning loonud dekoratsioone filmide jaoks," rääkis Zabielskaite esietenduse eel. "Iga lavastus on omamoodi eksperiment. Kuna meie "Tuhkatriinu" on suunatud eelkõige lastele, püüdsin suurt tähelepanu pöörata nukkude iseloomule ning sellele, et nad sümpaatsed välja näeksid. Erilist rõhku panin silmadele, sest need on ju hinge peegel. Ja käedki on sama tähtsad. Nukk on etenduses nagu kallihinnaline viiul − teda tuleb hoida, armastada ja hellitada."

Saanud teada, et Tuuleveski on rändteater, mõtles Zabielskaite välja transformeeritava dekoratsiooni, et seda oleks mugav transportida. Välja tuli suur kuup, mis väliselt meenutab vanaaegset riidekirstu, mis näitlejate osavate käeliigutustega muutub märkamatult Tuhkatriinu majast lossiks jne.

Tuuleveski teatri uus lavastus meeldis nii lastele kui ka täiskasvanutele ning pärast esietendust suundutakse "Tuhkatriinuga" mööda Eestit külalisetendusi andma.