Kuidas vitamiinide ja mineraalidega immuunsust tugevdada? (2)

Copy
C-vitamiini saame toidust, D-vitamiini on Eesti kliimas vaja lisaks võtta.
C-vitamiini saame toidust, D-vitamiini on Eesti kliimas vaja lisaks võtta. Foto: Simone Werner-Ney / PantherMedia / Simone Werner-Ney

Eesti kliimas tuleks vitamiine võtta toidule lisaks, et pime ja külm poolaasta tervena üle elada. 

Anne-Mai Rogenbaum.
Anne-Mai Rogenbaum. Foto: Apotheka

Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum annab ülevaate, milliseid vitamiine on organismil sügisel ja talvel eriti tarvis:

Immuunsüsteemi toetamiseks tuleb õigesti toituda, ilmastikukohaselt riietuda, piisavalt magada, olla füüsiliselt aktiivne ning hoolitseda hügieeni eest. Hoiduda tuleks aevastavatest inimestest ning pesta hoolikalt käsi. Vitamiinid on tugeva immuunsüsteemi vundament.

Toitumine mõjutab tugevalt immuunsüsteemi võimet organismi haigustekitajate eest kaitsta. Sööma peaks rohkem puu- ja juurvilju, tsitruselisi, teravilju ja tervislikke rasvu. Puu-ja juurviljadest saab organism antioksüdante, mis hävitavad rakke kahjustavaid ja haigusi tekitavaid vabu radikaale. Et saada tsinki – immuunsüsteemi turgutamiseks tähtsat mineraali – tuleb kindlasti süüa mereande, pähkleid, mune, kaunvilju ja teravilju.

Kui on aga kahtlus, et toidulaud pole ikka piisavalt mitmekesine, on võimalik osta apteegist toidulisandeid, mis aitavad immuunsüsteemi tugevana hoida. Olulisemad abivahendid on D- ja C-vitamiin ja piimhappebakterid. D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikul inimestel vaja aastaringselt lisaks võtta. Isegi pärast sooja suve või päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiin piisavas koguses veres vaid kolm-neli nädalat. Vanemad inimesed, kes ei pruugi suvel piisavalt päikest saada, võiksid seda tarbida rohkem.

Rohke alkoholi tarbimine, ranged dieedid, rasedus ning pikaajaline ravimite tarbimine võivad samuti D-vitamiini vajadust suurendada. Laste ja teismeliste D-vitamiini vajadus on suurem, sest neil on luumass arengujärgus: D-vitamiin ning kaltsium aitavad ennetada luude hõrenemist hilisemas elus.

D-vitamiini saab ka söögist – loomsest toidust saab D3 vitamiini, millel on mõnevõrra parem bioloogiline omastatavus, ning D2 vitamiini saab taimsetest allikatest. Head D3 vitamiini allikad on näiteks rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli. D2 vitamiini allikad on seened, tofu ja taimsed piimad.

C-vitamiini vajavad juurde suitsetajad, rasedad ja imetavad emad 

C-vitamiin on kõige populaarsem vitamiin, mida soovitatakse tarbida organismi kaitsevõime tõstmiseks. Organism vajab C-vitamiini immuunsüsteemi turgutamiseks, naha ja igemete terviseks ning raua imendumiseks. Samuti aitab C-vitamiin peletada väsimust ning tõsta vastupanuvõimet. Mitmekesise toidulauaga inimestel pole üldiselt tarvis C-vitamiini tableti kujul lisaks manustada, kuid näiteks suitsetajatel, soolehaigustega inimestel, rasedatel ja imetavatel emadel võib olla vajadus suurem. C-vitamiini puuduse tunnusmärgid on veritsevad igemed, kerge sinikate ja verevalumite tekkimine, kare nahk ja aeglaselt paranevad haavad.

Piimhappebakterid ehk probiootikumid on osa inimese soolestiku mikrofloorast ja nende peamine funktsioon on toetada seedeprotsesse. Piimhappebakterid võivad olla abiks külmetuse ennetamisel või leevendamisel, nahaprobleemide leevendamisel ja hambakaariese ennetamisel. Apteekides on piimhappebaktereid sisaldavate preparaatide valik suur. Tasub silmas pidada, et iga probiootikum ei mõju kõigile alati ühtmoodi, sest inimeste toitumine, elustiil ja mikroobide kooslus on erinevad. Seetõttu tuleb enne kuuri alustamist kindlasti nõu pidada apteekriga.

Algavale külmetus- või viirushaigusele tasub reageerida kiiresti

Abi võib olla C-vitamiinist, kurkumist, punasest päevakübarast, astelpajust ja piimhappebakteritest. Küüslaugust on samuti haigustekitajatega võitlemisel palju abi ning vänget lõhna vältida soovivatel inimestel on võimalik muretseda apteegist küüslaugukapslid. Ka ingver aitab kehal viirustega võidelda, annab energiat, stimuleerib immuunsüsteemi ning eemaldab organismist kahjulikke aineid.

Samuti võiks kodus olemas olla greibiseemne ekstrakti tilgad, millel on antimikroobsed omadused nii viiruste kui ka bakterite suhtes. Enne ekstrakti tarbimist tuleks nõu pidada apteekriga, sest see ei pruugi iga ravimiga kokku sobida.

Kuidas vitamiine võtta?

Enam kui viiendik retseptiravimite tarvitajatest kasutab samaaegselt ravimtaimi ja looduslikke preparaate. Kõik ravimid ja ravimtaimed aga kokku ei sobi. Kindlasti tasub ka toidulisandite ostmisel apteekriga nõu pidada ning rääkida tarvitatavatest ravimitest, toidulisanditest ja ka ravimtaimedest.

Näiteks rauapreparaate ei tasu võtta koos kaltsiumiga, sest siis ei pruugi rauapreparaat mõju avaldada. C-vitamiini toime on aga parim, kui annus terve päeva peale ära jagada. Tsinki tuleb võtta rauast ja kaltsiumist eraldi ja kindlasti koos toiduga, sest tühja kõhuga tarbimine võib tekitada iiveldust.

Kas vitamiinidest on võimalik saada üledoosi? Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel on näiteks D-vitamiini maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10 000 IU/p. Lapsed on koguste suhtes tundlikumad kui täiskasvanud ning liiga suurest kogusest võivad tekkida kõrvaltoimed nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus või väga tugev janu. Sarnased sümptomid esinevad ka teiste toidulisandite üleannustamisel.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles