Riina Solman: päästjad puutuvad iga päev kokku lootuse kaotanud inimestega, kes ei hooli ei enda ega teiste elust

Riina Solman
, Rahvastikuminister (Isamaa)
Copy
Tallinn, 06.05.2019
Kaitseminister Jüri Luik otsesaates Otse Postimehest. Saatejuht Vilja Kiisler.

Broadcast from Postimees, Jüri Luik, Interviewed by Vilja Kiisler.
Foto: Erik Prozes, Postimees
Tallinn, 06.05.2019 Kaitseminister Jüri Luik otsesaates Otse Postimehest. Saatejuht Vilja Kiisler. Broadcast from Postimees, Jüri Luik, Interviewed by Vilja Kiisler. Foto: Erik Prozes, Postimees Foto: Erik Prozes / Postimees

Täna on ülemaailmne suitsiidiennetuse päev. Eestis võtab endalt elu aastas üle 200 inimese. Tegemist on ühe kõige põletavama vaimse tervise probleemiga, millele kahjuks ei ole lihtsaid lahendusi – iga lugu ja iga pere on erinev. Tähtis on aga see, et keegi ei jääks oma murega üksi, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa).

Probleem vajab tegelemist süsteemselt ja kõiki osapooli kaasates. Valitsus on selle küsimuse oma tööplaani võtnud ja 2020. aasta jaanuariks peab Sotsiaalministeeriumi juhtimisel valmima «Roheline raamat vaimse tervise probleemide koordineeritult ennetamiseks ja raviprotsesside tagamiseks».

Kahjuks on tegemist valdkonnaga, kuhu pole seni ka piisavalt ressurssi leitud – psühholooge on vähe ja järjekorrad pikad – abi ei jõua kohale õigel ajal –, nii probleemid kuhjuvad ja kasvavad ühiskonnas. Lisaks enesetappudele väljenduvad vaimse tervise mured ka õnnetusjuhtumites, alkoholi kuritarvitamises, lähisuhtevägivallas.

Vaimse tervise mured põhjustavad järjest enam väljakutseid nii politseile kui ka päästjatele. Päästjad ja politseinikud puutuvad igapäevaselt kokku inimestega, kes on kaotanud lootuse, kes ei hooli ei enda ega teiste elust.

Leian, et me peame tänasel päeval toetama nii inimesi, kelle lähedasi tänaseks enam pole kui ka kõiki organisatsioone, kes püüavad inimesi nende mures aidata. Tänan teid ja rahvastikuministrina püüan teie tegevust ka tulevikus toetada.

Enesetapu tagajärjel sureb hinnanguliselt miljon inimest aastas – see on üks inimene iga 40 sekundi tagant ehk 3000 inimest päevas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tuleb iga enesetapu kohta kakskümmend nurjunud enesetapukatset. Maailmas võtab endalt ise elu rohkem inimesi kui sureb sõdade ja mõrvade tagajärjel kokku.

Enesetapp on 15–24-aastaste inimeste seas kõige levinum surmapõhjus, see on levinumate surmapõhjuste seas maailmas 13. kohal. WHO andmetel moodustavad enesetapusurmad peaaegu poole kõigist vägivaldsetest surmadest üle kogu maailma. 2020. aastaks ennustatakse enesetapu tagajärjel surevate inimeste arvu kasvu 1,5 miljonini aastas.

Loe suitsiidiennetuse päeva kohta lisaks (ingl k) IASPi veebilehelt ja Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles