Pealinnas on puudu mitukümmend hooleandjat

60+
Copy
Veebiplatvormi abil on võimalik leida just selline hooleandja, keda vaja. Samuti saab ise hooleandjaks kandideerida.
Veebiplatvormi abil on võimalik leida just selline hooleandja, keda vaja. Samuti saab ise hooleandjaks kandideerida. Foto: SCANPIX

Tallinnas ja ka kogu Eestis kasvab järjepidevalt vajadus hooleandjate järele, kes oleksid valmis kas osalise või täistööajaga aitama eakaid või puudega inimesi igapäevaeluga toimetulekul. 

Isikuhooldus- ja koduteenuseid vahendava veebiplatvormi CareMate hinnangul on pealinnas hetkel vaja kümneid ja kümneid hooleandjaid, potentsiaalsete abivajajate hulk küündib 30 000 inimeseni.

Aasta eest käivitatud CareMate asutaja Marion Tederi sõnul ei ole Eestis hooldusteenuste koju tellimine küll veel iseenesest mõistetav, kuigi portaali kaudu abi otsijate hulk kasvab järjepidevalt.

“Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus abivajajad vajavad rohkem abi, kui suudame pakkuda, seega otsime endi sekka uusi hooleandjaid. Hetkel on CareMate’s iga kuue abivajaja kohta tegutsemas vaid üks hooleandja, kuigi võiks olla kolm,“ selgitab Teder.

Abivajajate arv Tallinnas, kelle seas on nii eakaid kui ka puudega inimesed, on umbes 30 000, mis tähendab, et abikäsi on vaja kümneid kui mitte sadu.

Tederi sõnul tellitakse isikuhooldus- ja koduteenuseid kõige enam just pealinnas, kus on ka abi kätest kõige suurem puudus. Tema hinnangul on abivajajate arv Tallinnas, kelle seas on nii eakaid kui ka puudega inimesed, umbes 30 000, mis tähendab, et abikäsi on vaja kümneid kui mitte sadu.

„Hoolekande sektoris kimbutab tööjõupuudus samamoodi nagu mujalgi. CareMate’s hooleandjana töötamise eelis on paindlikkus.  Paari päevase tasuta koolituse läbimise järel saab igaüks ise otsustada mitu tundi päevas ja kui sagedasti hooleandjana töötab. Seepärast on see väga hea võimalus just üliõpilastele, kes otsivad tööd õpingute kõrval, või teistele, kes otsivad paindlikku alternatiivi lisatööks,“ selgitas Teder. 

Noortele soovitab Teder hooleandja ametit ka seepärast, et eelnev töökogemus pole nõutud ning enne tööle asumist toimub vajalik väljaõpe. Ise aastaid hooleandjana töötanud Teder selgitab, et hooleandja tööd ei maksa karta.

„Inimestel, kes pole hooleandmisega varem kokku puutunud, võib hooleandja amet veidi kõhedust tekitada. Tegelikult pole selles aga midagi hirmsat.” Hooleandjana end CareMate portaalis kirja pannes saab igaüks ise otsustada, et millist abi ollakse valmis pakkuma – kas pigem soovitakse abistada kodutöödes, söögi tegemises, väljas liikumisel või muul moel. “Teadmine ja tunne, et saan kedagi aidata, et keegi saab tänu minu tegutsemisele oma elu paremini elada, on hooleandjate jaoks oluline motivaator,” lisas Teder. 

Hooleandja tööst huvitatud on oodatud end registreerima CareMate veebilehel www.caremate.ee, mille järel võetakse nendega võetakse ühendust ja viiakse läbi intervjuu. 

Enne hooleandjana tööle asumist korraldab CareMate ka koolituse, mis koosneb e-koolitusest ja kahepäevasest praktilisest õppest. Viimase jooksul omandavad osalejad põhiteadmised hooleandjatööst sh esmaabist, tööohutusest, hügieenist, ergonoomikast ja psühholoogiast. Lisaks õpitakse praktilisi nippe ja tehnikaid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles