Eesti eksport oli südasuvel viimaste aastate kesiseim (1)

Import suurenes seevastu 5 protsenti. See tähendab, et kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot, mida oli eelmise aasta juuliga võrreldes ligi 88 miljonit rohkem.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid) väljavedu vähenes ligi poole võrra, kuid langust tasakaalustas ekspordi suurenemine teistes kaubagruppides. 

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Läti (10%) ja Rootsi (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (õlu, piim) ning Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad), puitu ja puittooteid (palgid, paberipuit).

Eksport vähenes enim mineraalsete toodete väljaveo arvelt Saudi Araabiasse (46 miljonit eurot), suurenes aga Leetu (22 miljonit eurot), Taani (19 miljonit eurot) ja Lätti (16 miljonit eurot). Leetu veeti rohkem transpordivahendeid (sõiduautod) ja Taani ning Lätti mineraalseid tooteid.

Juulis eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ja mehaanilisi masinaid (10%). Enim mõjutas ekspordi vähenemist mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (125 miljonit eurot). Kõige enam suurenes transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (26 miljonit eurot) väljavedu.

Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 10%, samal ajal kui reeksport suurenes 16%. Kõnealuste kaupade väljaveo vähenemist mõjutas ka mineraalsete toodete väljavedu. Enim suurenes Eesti päritolu mehaaniliste masinate ja mitmesuguste tööstustoodete väljavedu.

Kõige rohkem kaupu imporditi Soomest (13% kogu impordist), Saksamaalt, Leedust ja Venemaalt (kõigi osatähtsus 10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning Venemaalt mineraalseid tooteid. Kõige enam suurenes import Venemaalt (25 miljonit eurot), Rootsist (22 miljonit eurot) ja Soomest (20 miljonit eurot).

Venemaalt suurenes enim mehaaniliste masinate (osad), Rootsist transpordivahendite ja Soomest mineraalsete toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.

Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja elektriseadmeid (mõlemaid 12%). Kõige enam suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete sissevedu (mõlemad 27 miljonit eurot). Enim vähenes mineraalsete toodete sissevedu (22 miljonit eurot).