Mis on mänginud Eesti vanima meestegevnäitleja elus põhirolli?

Tuleb välja, et sanatooriumipäevil teda ravinud ilusasse raviarsti armumisest sai alguse Peeter Jürgensi tantsukarjäär, mis tipnes isegi võistlustantsuga. Edasine tanstuõpetaja amet viis ta kokku ka abikaasaga. Kuigi aastakümnete jooksul nii traagilisi kui naljakaid osi mänginud Peeter Jürgens arvab, et igal asjal on oma aeg ja et kaks paksu vanainimest ei peaks enam kõhtusid vastamisi panema ja edasi-tagasi kõõluma, siis ajakirja 60+ palvel haaras ta oma proua käte vahele ja võttis ilusa tanstupoosi sisse.

„Kes on eesti rahvuseepose „Kalevipoeg” autor?” küsib õpetaja. „Loomulikult Taska!” vastab õpilane. See tuntud nõukogudevastase alatooniga anekdoot sündis elust enesest, sest „Kalevipoja” 1935. aastal ilmunud esimesest illustreeritud tükist üle poole oli köidetud legendaarses Eduard Taska töökojas. Nii sisu kui ka kauni rahvusliku välimuse tõttu muutus Taska Kalevipojaks kutsutud rahvuseepose väljaanne okupatsiooniaastail paljudes Eesti kodudes üheks iseseisvusaja sümboliks. Võib siiski uskuda, et meie lauluisa Kreutzwald ei oleks seda rahvanalja südamesse võtnud, sest Taska töökojas oli tema elutöö saanud rahvusliku ja väärika vormi. 60+ värskes septembrikuu numbris kirjutab kunstiteadlane Anne Ruussaar Eesti raamatute trükkimise ja köitmise loo.

Tantsuterapeudid usuvad, et vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on kehas tallel lihaspinge ja piiratud liikumismustrite vormis. Meie keha räägib rohkem kui väljaöeldud mõtted. Minna muusika sisse ja elada seal – need on hetked, mil tantsija tõuseb kõigest ümbritsevast ja maisest kõrgemale. Neil hetkedel ei tunne tantsija valu, väsimust, kurbust ega tea argimuredest midagi. See aeg on midagi ülevat ning jumalikku. Tantsiv naine olevat jumalanna. Millel põhineb tantsuteraapia? Kuidas mõjutab meid paaristants ja mida head on ka üksi tantsimises, näiteks kõhutantsus? Kuidas mõjub tants vanemas eas, kui keha ei kuula enam hästi sõna ja aju ei kontrolli keha ja selle liikumist? Milliste haigusnähtude puhul aitab tantsimine terveneda? Kuidas aitab tantsimine autiste, kirjutab värskes 60+ septembrinumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Tervisesport teeb head ka krooniliste haiguste korral. Igapäevane liikumine tuleb kasuks ka krooniliste tõbede põdejatele. Samas on teadmine, et liikumine on vajalik ja teadmine, kuidas ja täpselt oma tervisliku seisundi juures liikuda kaks täiesti erinevat asja. Milliste krooniliste haiguste puhul milliseid liikumisviise ja treeninguid eelistada, kommenteerivad ajakirja 60+ septembrinumbris jalgpalliklubi Kalev füsioterapeut Maali Pruul, südamearst Margus Viigimaa, toitumis- ja diabeedinõustaja Maarja Randväli, Tartu Ülikooli pulmonoloog Ott Kiens, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba ja Jyväskylä Ülikooli professor Urho Kujala.

Ootamatult tekkiva tervisehäire korral tekib küsimus, kust saada kiiresti abi. Esmast abi saab igaüks oma perearstilt või pereõelt. Haiglate erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMOs aga pakutakse meditsiiniabi, mille osutamise edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. 60+ värskes numbris selgitame, millal minna perearsti juurde ja millal pöörduda EMOsse ja miks peab vahel EMOs tundide kaupa arstile pääsemist ootama. Taustu avab perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller.

Me kõik soovime elada põnevalt ja täisväärtuslikult ja nii, et meie selja taha jääks võimalikult palju kauneid sünnipäevi. Paraku hakkavad seoses vanusega kimbutama seisundid ja olukorrad, mis võivad meie igapäevast elukvaliteeti halvendada. Üheks ebamugavuseks on põiepidamatus. Mida teha siis, kui on häda häda pärast ja kuidas oma põielihaseid tugevaks treenida, kirjutab 60+ värskes septembrikuu numbris treener Kai Ilp.

Ajakiri 60+ alustab uut artiklitesarja, kus harutatakse lahti internetis levivaid müüte. Septembrinumbris tuleb juttu sellest, miks on joogivesi kultuslikuks muudetud ja kui palju vett peab siis päevas jooma. Kirjutavad meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Mustika tõmmu kesta all on tervislik vägi. Miks tasub hinnata kultuurmustika väärt sisu js miks hinnata metsas kasvavat marja ning mis nende vahe on, kirjutavad 60+ värskes numbris meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Oleme kõik kuulnud, et sööme liiga palju liha ning et liha tarbimise vähendamine on kasulik nii meie tervisele kui ka elukeskkonnale. Samas on liha meie organismile väga väärtuslik valgu, rasvas lahustuvate vitamiinide ja mineraalainete allikas. Seega peaksime rohkem keskenduma kvaliteedile ja sööma vähem või harvemini, kuid see-eest väga kvaliteetset liha. Millist lihatükki letilt valida, millist rooga millisest osast valmistada ja kuidas täpsemalt liha käsitleda, kirjutab 60+ septembrinumbris Sirje Rekkor. Muidugi on kirjas hulk retsepte, nende seas ka maitsva böfstrooganovi tegemise õpetus.

Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili kirjutab, millised on need kolm vitamiini, mida oleks Eesti laiuskraadidel vaja siiski tarbida, et immuunsüsteemi tugevana hoida.

Kauplused tõmbavad vabalt jagatavate väikeste kilekottide varusid üha koomale ja mõnel pool tuleb nende eest isegi maksta. Tõele au andes pole need ka kuigi vastupidavad ja kurnavad loodust. Iga toodet pole tõepoolest vaja eraldi pakkida, kuid puu- ja juurviljade jaoks oleks pakendit küll vaja. Hüva nõu küljel kirjutab Tea Raidsalu, millised on soodsad ja taaskasutatavad alternatiivid.

Septembrikuu ajakirjas 60+ küsib “Õnne 13” stsenarist Andra Teede oma kolumnis, miks on pensionäril igav ja ajakirjast ei puudu ka suur ristsõna.