Helsingin Sanomat: EKRE hääletoru kritiseerib teravalt Soomet (16)
Soome ajalehe Helsingin Sanomat juhtkiri tõdeb, et Põhjamaad ja Euroopa Liit ei ole kõigile eestlastele meeldivad koostöösuunad.
Juhtkirja ajendiks on hiljuti EKRE meediakanalis Uued Uudised ilmunud Soomet kritiseerivad kirjutised, milles arvustatakse teravalt Soome poliitikat. «Eesti on kevadest saadik kohandanud end uue valitsusega, kus on kaasas ka Keskerakond, konservatiivne Isamaa ning rahvuskonservatiivne EKRE. EKRE parandas valimistel tulemust, kuid selle valitsusse tõus oli paljudele üllatus.»
Väljaande sõnul võib EKRE edu näha osana Euroopas toimuvast trendist, kus inimeste protest väljendub toetuse kasvuna rahvusmeelsetele parempoolsetele parteidele. Tuuakse välja ka Eesti kiire koostöö edenemine Lääneriikidega, mille mõjul on osa valijatest soovinud sellele suunale vastasjõudu.
Helsingin Sanomates viidatakse Porvoo tulistamisest rääkivale Uute Uudiste loole, mille sõnul varjatakse Soome meedias teadlikult kurjategijate tausta ning ei räägita nende «rassist ja rahvusest». Uute Uudiste väitel hakkavad üha enam Soomes parimatena näima just vägivaldsed lahendused.
«Kuigi parteidevahelised pinged on rohkem sisepoliitika, on sellel ka väline ulatus. EKRE hääletoru Uued Uudised on viimasel ajal mitu korda tõstnud Soomet esile kehvas valguses. Uudisteportaali järgi on näiteks Porvoo tulistamine näide multikultuurse poliitika ebaõnnestumisest ning et Soome ei ole enam turvaline maa.»
Teine Uute Uudiste kirjutis väidab, et Soome liigub «uusfinlandiseerumise suunas» ning et on vaid aja küsimus, millal Soome meedia ja poliitikud ka Eestit «hurjutama hakkavad».
«Uudisteportaal süüdistab Soomet Brüsseli-suunalises soomestumises, kuna see on Euroopa Liidu eesistujamaana tõstnud esile õigusriigi küsimused.»
Juhtkirja sõnul on Eestis näha välispoliitilist suundumist Ida-Euroopa ning Ungari poole, mille probleemid on valmistavad Euroopa Liidule palju muret.
«Kirjutised näitavad, kus eraldusjooned Eesti poliitikas kulgevad. Põhjamaade ja EL-i suuna alternatiivina võetakse malli näiteks Ungarist.»