Eelarves auk: valitsus hakkab kärpima, võlg kasvab (14)

BNS
Copy
Pildil Martin Helme.
Pildil Martin Helme. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Rahandusministeerium prognoosib tänavu eelarve nominaalseks puudujäägiks 0,2 protsenti ja struktuurseks puudujäägiks 1,4 protsenti. Kuigi maksutulud paranesid prognoosi järgi võrreldes kevadega pea 50 miljoni euro võrra, tuleb samapalju ka kärpida.

Värske prognoosi järgi kujuneb järgmisel aastal struktuurseks puudujäägiks 0,6 protsenti ja 2021. aastal 0,5 protsenti, teatas rahandusministeerium.

See tähendab, et järgmise aasta eelarves säilib vajadus leida kokkuhoiukohti kevadel riigi eelarvestrateegiaga otsustatud mahus. Lisaks sellele tuleb parandada ka tänavust eelarvepositsiooni.

Rahandusminister Martin Helme rääkis pressikonverentsil, et kärpevajadus on tänavu suurusjärgus 50 miljonit eurot.

Mai lõpus pandi uue valitsusega paika riigi eelarvestrateegia ehk nelja aasta plaan. Uue majandusprognoosi ja muu vahepeal selgunud info valguses tuleb seda mõnevõrra muuta. Riigi eelarvestrateegia otsuste elluviimisel vastab 2020. aasta eelarvepositsioon uuendatud eesmärgile, 2019. aasta puudujääki tuleb vähendada.

Võlakoormus suureneb rahandusministeeriumi hinnangul tänavu 8,9 protsendini SKTst. Kui kohalike omavalitsuste võlg suhtena SKTsse väheneb 0,2 protsendipunkti võrra, siis keskvalitsuse panus võlakoormusesse suureneb 0,5 protsendi võrra.

Riigieelarve ülejääk loob küll eeldused reservide kogumiseks, kuid laenude tagasimaksed ja finantseerimistehingute rahastamine muudavad riigi rahavoo valdavalt negatiivseks. Negatiivne rahavoog kaetakse reservidest ning prognoosi kohaselt riigikassal uut laenuvajadust ei teki.

Maksukoormus on alaneva trendiga, kuna kiire palgakasv oodatavalt aeglustub ning aktsiisikaupade tarbimiskoguste kasv on tagasihoidlik.

Suuremad maksutulud

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt laekub tänavu riigieelarvesse kevadel prognoosituga võrreldes 69 miljoni võrra enam makse.

2020. aastal laekub maksutulusid eelarvesse 46 miljoni euro võrra rohkem kui kevadel prognoositi.

Sotsiaalmaksu laekub rahandusministeeriumi hinnangul 2019. aasta eelarvesse 30 miljoni võrra enam kui kevadel prognoositi, järgmisel aastal suureneb sotsiaalmaksu laekumine 55 miljoni euro võrra.

Kütuseaktsiisi laekumist prognoosib rahandusministeerium 16 miljoni euro võrra varasemast suuremaks. Järgmisel aastal laekub samas kütuseaktsiisisi varasemalt prognoositust 24 miljoni euro võrra vähem.

Tubaaktsiisi laekub tänavu varasemaga võrreldes 10 miljonit enam, käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu 5 miljonit enam ning füüsilise isiku tulumaksu 4 miljonit rohkem.

Alkoholiaktsiisi laekub kevadel prognoositust 3 miljonit vähem ning järgmisel aastal 4 miljonit vähem.

Järgmisel aastal kasvab käibemaksu laekumine kevadel arvatuga võrreldes 20 miljoni euro võrra ning füüsilise isiku tulumaks 21 miljoni euro võrra. Juriidilise isiku tulumaksu laekub 2020. aastal 27 miljonit vähem.

Aasta tähtsaim prognoos

Rahandusministeerium korrigeeris käesoleva aasta majanduskasvu 0,2 protsendipunkti võrra 3,3 protsendini, järgmise aasta kasvuks ootab ministeerium 2,2 protsenti.

Võrreldes kevadise majandusprognoosiga, mil 2020. aasta kasvuks oodati 2,7 protsenti, on järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem.

«Majanduskasv aeglustub juba mõnda aega nõrgenenud väliskeskkonna tõttu. Nõudlust piirab kohalikul turul energeetika ja ehitussektor. Tarbijad käituvad mõõdukalt, investeeringute kasv on hüplik. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab järgmisel aastal rahandusministeeriumi hinnangul 2,2 protsenti, kuid edaspidi peaks kasv kiirenema,» märkis ministeerium.

Ministeeriumi hinnangul kasvab tarbijahinnaindeks nii tänavu kui ka 2020. aastal 2,2 protsendi võrra. Kui järgmise aasta hinnakasvu väljavaade jäi muutmata, siis tänavust kasvu korrigeeriti 0,1 protsendipunkti võrra kiiremaks.

«Oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis ei ületa majanduse seisukohalt tervislikku taset. Hinnatõusu põhjustab eelkõige toidu ja teenuste kallinemine. Maailmamajanduse aeglustumine hoiab väliskeskkonnast tulevaid hinnatõuse tagasi. Selle mõjul on nafta hind langenud, tuues kaasa mootorikütuse mõninga odavnemise,» selgitas rahandusministeerium. Prognoosi kohaselt kasvab tänavu keskmine palk 1404 euroni ja järgmisel aastal 1484 euroni.

Kevadega võrreldes on need näitajad 6 ja 13 euro võrra suuremad. Võrreldes kevadega oodatakse tänavu 0,6 protsendipunkti ja järgmisel aastal 0,4 protsendipunkti võrra kiiremat reaalpalga kasvu. Eesti tööturg on rahandusministeeriumi hinnangul heas seisus.

«Keskmine palk jätkab tõusu kiires tempos. Palgakasv peaks järgmisel aastal siiski aeglustuma koos majanduse jahenemisega. Aeglustunud palgakasvu kompenseerib osaliselt hinnatõusu pidurdumine. Tööpuudus püsib madalal, 5 protsendi juures,» märkis ministeerium.

Kommentaarid (14)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles