Anneli Ott: Eesti inimeste huvi Euroopa Liidus toimuva vastu kasvab

Esimestele kuudele tagasi vaadates on mul komisjoni esimehena heameel tõdeda, et nii valitsuse kui ka kõigi viie fraktsiooni koostöö on Eestit ja Euroopa Liitu puudutavates küsimustes olnud konstruktiivne ja üksmeelne. Seda kinnitab asjaolu, et otsustel pole vastuhääli olnud. Mõistagi leidub vaidlusteemasid, kuid lõpuks tehakse otsused siiski üksmeelselt.

Kõigi soov on, et Eesti oleks Euroopa Liidu tasandil peetavatel läbirääkimistel edukas ning seetõttu koondutakse ennekõike riigi huvide kaitsmise taha. Lähtutakse põhimõttest «üks riik, üks seisukoht».

Riigikogu suurima komisjoni juhtimine on ääretult vastutusrikas, arvestades kaasneva rahvusvahelise mõõtmega. Sagedasti on kohtumisi teiste liikmesriikide parlamentidega, millest ei puudu debatid kõige aktuaalsemates liitu puudutavates küsimustes. Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsiooni juhina olen seisnud Eesti seisukohtade eest nii Rumeenia kui Soome eesistumise ajal.

Kõigi soov on, et Eesti oleks Euroopa Liidu tasandil peetavatel läbirääkimistel edukas ning seetõttu koondutakse ennekõike riigi huvide kaitsmise taha. Lähtutakse põhimõttest «üks riik, üks seisukoht».

Eriti oluliseks pean arendada koostööd just Läti ja Leedu parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeestega. Kolmel riigil on väga sarnased seisukohad ja eesmärgid, milleni on üheskoos oluliselt lihtsam jõuda, kui üksi omakeskis tegutsedes. Töö rahvusvahelisel tasandil on Eestile kahtlemata oluline, kuid samas pean oluliseks tõsta sisulist kvaliteeti komisjoni töös ka riigikogus.

Esimesed sammud selleks said astutud juba mais, mil alustasime raportööride süsteemiga, mille ka komisjoni liikmed hästi vastu võtsid. Raportöör on meie komisjoni liige, kes teatud teema eest vastutav ettekandja ja kelle ülesanne on eelnõu põhjalikult läbi töötada ning olla valdkonna eestkõneleja. Jõudsime selleni läbi Taani ja Hollandi parlamendi, kus see meetod aktiivselt kasutuses. Näen, et see on andnud ka meie tööle tõhusust juurde.

Teine eesmärk puudutas komisjoni töö muutmist arusaadavamaks ja nähtavamaks. Viimase puhul on olnud oluliseks abiks riigikogu kantselei algatatud arendustegevus, mille tulemusel peaks kogu Euroopa Liiduga seonduv olema esil riigikogu veebilehel. Aeg on näidanud, et inimeste huvi Euroopa Liidus toimuva vastu aina kasvab ning seetõttu leian, et kõikvõimalikud arutelud peavad olema kodanikele hästi kättesaadavad. Läbipaistvuse suurendamine ning valdkonna viimine kodanikeni on kahtlemata see, millega ka edaspidi tõsiselt töötame.

Toetame paindlikuma süsteemi loomist, mis arvestaks põllumajanduse ja maaelu toetamisel liikmesriikide eripärasid.

Mais toimunud Euroopa parlamendi valimised tähistavad uue valimistsükli algust. Seetõttu pole meil ka riigikogus veel väga palju uusi algatusi ning oleme saanud töötada pooleliolevate läbirääkimiste pakettidega. Nendest olulisemad puudutavad järgmist eelarveraamistikku, Brexitit ja Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi.

Uue eelarveraamistiku läbirääkimiste juures on Eestile olulised põhimõtted, mis puudutavad põllumajandustoetusi. Pikka aega on nende jagamisel valitsenud ebavõrdsus, mistõttu on Eesti huvidest lähtuvalt võetud eesmärgiks liikuda suunas, kus üleeuroopalised konkurentsitingimused muutuksid senisest võrdsemaks. Samas toetame paindlikuma süsteemi loomist, mis arvestaks põllumajanduse ja maaelu toetamisel liikmesriikide eripärasid.

Aktuaalne on ka kõik, mis puudutab Suurbritanniat ja Brexitit. Eesti soov on, et Ühendkuningriik lahkuks leppega, mis tagaks selguse ettevõtetele ja Euroopa Liidu riikide kodanike kaitse. Euroopa stabiilsusmehhanismi, mis tagab euroala finantsstabiilsuse, soovime kujundada vahendiks, mille abil on võimalik toetada ka kriitilisse olukorda sattunud panku ning anda abi liikmesriikidele kriiside ennetamisel.

Mööda ei saa vaadata ka kliimapoliitikast, mis juulis alanud Soome ELi eesistumise ajal konkreetsemalt läbirääkimiste lauale jõudis. Pikaajalised eesmärgid on vaja paika seada ka selles valdkonnas ning mul on hea meel, et elav arutelu selle ümber käib.

Seega on terve hulk teemasid, mida Euroopa Liidu asjade komisjon sügisistungijärgul põhjalikumalt käsitlema asub. Kui uus Euroopa Komisjon on paigas, võtame riigikogu ELi asjade komisjonis ette ka Euroopa Komisjoni uute algatuste kava ning arutame liidu poliitika 2019–2023 üldiseid raame Eesti seisukohalt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimesed sada päeva ELi asjade komisjoni juhtides on läinud väga kiiresti ja töiselt. Hästi selgelt on olnud tunda, kui suur mõju on liidu tasandil tehtavatel otsustel Eesti majandusele või seadusloomele. Minu saja päeva kogemus ütleb, et kõigil liikmesriikidel on läbirääkimistel vastutusrikas ja oluline roll ning kõigil on võimalused oma seisukohtade esitamiseks ja kaitsmiseks. Senine koostöö ning sisukad arutelud fraktsioonide vahel näitavad kõigi parlamendierakondade tahet kujundada üksmeelselt Eesti seisukohti Euroopa Liidu küsimustes.