Keskkonnaamet uuendab Lihula looduskaitseala eeskirja

Meelis Kalme
Copy
Lihula looduskaitsealal kaitstavad elupaigatüübid on rabad, siirde- ja õõtsiksood ja vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
Lihula looduskaitsealal kaitstavad elupaigatüübid on rabad, siirde- ja õõtsiksood ja vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Foto: Marko Saarm

Keskkonnaministeerium plaanib muuta Lihula maastikukaitseala looduskaitsealaks ning uuendada ala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Keskkonnaameti koostatud eelnõuga saab tutvuda esmaspäevast, 9. septembrist.

Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt muudetakse piire selliselt, et ala loodusväärtused, eeskätt sood, oleksid tervikuna kaitstud. 

Looduskaitseala pindala on praegu 6656,3 hektarit. Muutuste järel lisandub 6,7 hektarit varem kaitse alt väljas olnud ala ja kaitse alt arvatakse välja 4,3 hektarit. Seega suureneb pindala 2,4 hektari võrra.

Lihula looduskaitsealal kaitstakse elupaigatüüpidest muu hulgas rabasid, siirde- ja õõtsiksoid ja vanu loodusmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Nende elupaigatüüpide kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus.

Sel alal kaitstakse teisigi kaitsealuseid liike, kelle seas kaljukotkas, niidurüdi ja väikepistrik.

Ala võeti esimest korda kaitse alla 1998. aastal, et säilitada sealset soostikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Praegugi on Lihula sookompleksi ja sealsete kaitsealuste liikide ning sood ümbritsevate looduslike metsakoosluste kaitseks oluline ala jätkuv kaitse all hoidmine.

Määrusega saab avaliku väljapaneku ajal tutvuda keskkonnaameti Pärnu kontoris ja Penijõe kontoris 4. oktoobrini ja ameti veebilehel. Parandusettepanekuid saab esitada 4. oktoobrini. Avalik arutelu toimub 22. oktoobril kell 14 keskkonnaameti Penijõe kontoris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles